Tänane praktikapäev hooldekodus oli kontrastiderohke, kuid viis täiega elu keskele.
Mind võttis vastu mu tänane juhendaja ülipikkade erkpunaste küüntega kahekümnendate alguses tšikk. Korraliku Soome hooldekodude kogemusega ja harjunud 30 000 EEK-u kuus sealse hooldaja palgaga. Pärast selgus muidugi ka see, et ta oli hooldekodu omaniku minia...
Aga see selleks.;)
Tööd tundis ta suurepäraselt. Rippus patsientidel kaelas neid kallistades, patsutades ja musitades ja see oli muidugi vaatamisväärsus omaette.
Tööd. Altpesu tuli teha iga hommik ja õhtu kõigil, kes vähegi vajasid ja muidugi ka neil, keda kempsus aitamas sai käidud. See käis sellise erilise pajakinda tüüpi kindaga ja vinge vahuga, nii, et elas täitsa üle. Mähkmeid tuli vahetada kahel. Naine oli korpulentne ja üliraske ega liikunud pea üldse. Teda tuli siis kõvasti keerata ja sikutada. Mees vajas pissitamist voodis ühe spetsiaalse sissepissimispurgiga, sest miskipärast meestel läheb mähkmesse vaid raskem kraam...;)
Mehel tuli iga hommik ka põhjalikult pesta- nägu, käed, kaenlaalused ja endise sõjaväelasena jälgis ta ordnungit täpselt. Endastki mõista tuli mehel ajada ka habet. Seekord ajas küll juhendaja, nii, et uusi väljakutseid küllaga.:)
Suur rõõm oli see, et haisu ei olnud küll kuskil kübetki ja kõik olid heas tujus.
Ainult vene proua jäi natuke tähelepanuta, sest tšikk ei osanud pea midagi vene keeles.
Vahepeal tegi tšikk ka süüa ja mõõtis vererõhku ning temperatuuri. Mina pesin kogu elamispinna.
Üks tädi riimis luuletusi ja teine pani puzzlet kokku.
Paljusid tuli ka mingi hetk püstisikutada ja kindlasti unustasin ma veel mõne ülesande ära.
Kogu lugu lõppes sellega, et sain üsna ootuspäraselt korraliku seljavalu ja olin sunnitud praktika katkestama.
Vaim on valmis, aga ihu on nõder, otse nagu Piiblisalmis.
Tuli ka uusi mõtteid praktika jätkamise kohtade osas. Seekord olen sunnitud vaatama ka oma ihule sõbralikumaid kohti. Vaatame, mida Jumal annab.;)
