No jah- vanadus, noorus ja kuldne keskiga. Kui ühel pühapäeval kallimaga mullivannis saunasime, olin veel väle nagu sälg ja vallatu nagu noor printsess, siis täna moondas kuri nõid mind jälle seljavalude käes vaevlevaks konnaks, kes on hiidvana, nutab ja sööb kärbseid, et kuidagi elus püsida ja oigab, ja oigab...;)
Eks vanust näed ikka laste pealt. Sõna vana pole tõesti ilus, ega korrektne. Pigem võiks kasutada pereliikmete ja enda kohta väljendeid: noor, noorem, kõige noorem.
............................
,,Efiskos,, tutvustati täna ülemaailmseid filmiandmebaase, aga mina kui ,,sakslane,,jään ikka sellest maailmast natuke kõrvale. Minu ,,I love You,, tasemel inglise keel on ikka vähe mis vähe!;)
Liisa lasteaiakaaslase sünnipäev ,,Võlumaal,, oli aga täna tõeliselt markantne. Koht ise asus Tatari tänavalt kangialusesse suunduda ja pisut veel hoovi edasi väikeses klikiaegses aiakeses. Enne seda tuli mööduda veel suurest tontlikust kivimajast, millel kiri VARISEMISOHTLIK... Keegi oli A-le täpid peale kirjutanud. Seega ootab siis juba pikemat aega maavärisemist.;)
Maalingud tubades olid üliarmsad, väikesed helendavad lambikesed puudel ukse ees samuti. Ja muidugi oskas ka õhtujuht võluda.
.............................
Noorus ei hüüa tulles, vanadus lahkudes!
