Jutt käib vesivoodist. Täna käisin juba teist päeva hüdromassaaživoodil. No usu või ära usu, aga ega see käsitsimassaažile alla küll ei jäänud.
Hõljud siis seal vee peal ja väikesed tugeval tvibreerivad pallikesed sõidavad mööda su selga, jalgu ning turja üles ja alla. Samas läks koju jõudes seis ikka hulka hullemaks. Nagu meditsiinikeeles öeldakse, et tundub, et mõjus.;)
Täna soovitati mulle veel ka seda ülipopulaarset tiibetlast, kes Ravi tänaval ravib.
Homne päev tuleb logistiliselt haruldaselt keeruline.
Algul tuleb Liisa lasteaiakaaslase sünnipäevale ,,Võlumaale,, viia. Siis vabatahtlike perenõustajate koolitusele ja seejärel juba ,,Efiskosse,, Hagi Šeini kuulama.
Lisaks töö algusele Filmiarhiivis ja hooldusvaldkonna esimese sessi algusele Pedagoogilises Seminaris juba uuel nädalal, läheb elu ikka varsti tõsiselt tempokaks.
Aga vesivoodis on mul võimalik siis kokku kümme korda mõnuleda. Taastusravisid ennast, aga jätkub kuni sünnipäevani välja...Ühesõnaga korralikult.
Ja kui teil kellelgi õnnestub kunagi taastusravi arstile pääseda, siis vesivoodit julgen küll kõigi tõbede vastu soovitada.
Elage ikka hästi, mu armsad!
