Viimased päevad on läinud filmide, sünopsiste, sisukokkuvõtete ja semiootika tähe all. Olen maganud häbematult kaua ja end lõpuks ikka tegutsema saanud.
Näited ikka ka juurde:
Sisukokkuvõte filmile ,,Kutsumata külalised,,
Tegemist on põnevas võtmes spioonilooga. Viiekümnendatel aastatel saadetakse okupeeritud Eestisse neli luurajat. Esimene neist hukkub juba paadiga tulles ja ta visatakse merre.
Teine - Jüri Järvet- jõuab oma venna juurde, kuid teda kahtlustatakse ja ei võeta omaks. Isa soovitab tal end üles anda, mida osatäitja ka teeb, paljastades kogu võrgustiku ja luurajate edasised plaanid.
Kolmas luuraja hukkub linnas peale mõrva metsavahitalus.
Neljas- rühma juht nimega Vari- jõuab loos kõige kaugemale. Ta otsib üles oma vana tuttava ja üritab uusigi värvata, kuid on juba liiga hilja.
Ka tema arreteeritakse peale uue luuregrupi saabumist langevarjudel. Reetmine on teinud oma töö.
Film peegeldab ajupesu, mida sel ajal oli juba jõutud inimestele teha. Samuti on põhiteemadeks veel usaldamatus, hirm, reetmine ja kodumaarmastus.
Täna pakuti meile Silviga taas põnevat tööd. Enne ei usu kui allakirjutame. See on muidugi lühike ots, aga vähemalt õiges vallas ja normaalse palga eest. Ehk saab ,,jala uksevahele,,.
Täna taas filmikoolituses. Kui palju tempot ja lahtisi otsi. Õhk on tarkusest tiine ja ka hiir ei piiksu ses vaikuses sääl.
Eile kell pool kaksteist öösel saabus mees töölt ja me sõitsime Kadriorgu tuledesära vaatama, enne ei riskinud üksi ilma ja tervise tõttu minna.
Imeilus oli see vaikuse võlu ja muusika mõtlesime ise juurde. Purskkaevud ja peegeldused tiigiveel... Ja imeline öine meeleolu lossi pargis.
Kodulektüürist lõpetan ma praegu Giuseppe Tomasi di Lampedusa Sitsiilia romaani nimega ,,Gepard,,. Täis suurt ja sügavat lugemisvõlu.
Ja veel kutsuti mind lõunasauna mõnulema. Ehk isegi lähen. Võlude ja valude vahel on tähtis leida õige tasakaal.
