Minu
Keha on briljantidest tee,
Mida mööda võid sa kõndida vaid siis
Kui su hing on puhas
Meel vabanenud
Ja su käed on täis
Kulda, kalliskive, viirukit ja mürri...
Kuna me oleme elanud koos juba kaks aastakümmet ja pole senimaani suutnud lahutada või lõpetada, siis võiks sellest loost kirjutada terve sümfoonia või seebiseriaali või nutulaulu. Ilmselt on meid hoidnud koos nii hea seks (pigem küll nooremast peast), mõned ühised lapsed kui ka materiaalsed hüved. Minu elamispind ja tema suurem palk. Aga lahutuspaberid on lauasahtlis küll alati valmis olnud. ;)
Kuna tema vabameelsus, mis ilmnes juba suhte alguses, ja andis talle tõuke pidevalt jahiretkedel nipernaaditada, siis otsisin oma loomult truule hingele alatist võimalust. Unustada, allaneelata, vastu pidada- kuni mu kannatus lõpuks katkes. Otsustasin midagi ettevõtta, oma elu täielikult muuta ja leida oma ellu keegi teine. Just sellest eluetapist on pärit ka kõik mu suured lood, millest on sündinud niipalju luulet. Siiski, seda meest, kellele maailma lõppu järgneda ei tulnud. Tuli vaid igavesi sõpru, hingesugulasi, õrnu ja üliromantilisi teineteiseleidmisi, tuli palju luulet.
Ja ma ei kahetse neid aegu, milleks!?!
Nüüdseks oleme mehega nagu kaks vana head sõpra, kellest üks käib ikka veel mööda ilma jahil ja teine on leidnud oma Õnne ja Rõõmu pisikeses Inglikeses. Igal oma ,,keskea rõõmud,,.
Aga tõeliselt huvitav kogemus on olnud minu jaoks kogeda armastust kahe hinge, vaimu ja keha vastu korraga. Ma arvan, et see on mingi kõrgem mõõde. Jumalik armastus liidetuna kehalisega annab tõeliselt pilvepealseid kogemusi ka siin maailmas. Armastuse ja keha pühitsemine lisaks veel siia juurde.
Meie ISA,
Kes sa oled taevas.
Kuldsete inglite patuses tiivasahinas
Pühitsetud olgu sinu nimi.
Sinu tiibade vahel mängivad meie silmad
Palavalt peitust.
Sinu riik tulgu.
Sinu maitse minu suus,
Nauding, mida ma ihkan.
Sinu tahtmine sündigu,
Limpsin su keha paradiisiaias,
Nii nagu taevas
Ja tähtede vahel
Nõnda ka maapeal.
Aga mina olen madu,
Kes pakub sulle õuna
Su südame dzunglis
Ja näeb seal niipalju Päikest.
Meie igapäevast leiba
Pead sa otsima ja leidma,
Sest sa oled põlev põõsas
Täis märke ja ja armastust,
Anna meile tänapäev.
Mis iganes
Kui oleme koos
Pooleldi taevas ja pooleldi maapeal.
Ja anna meile andeks meie võlad,
Kui ma olen jälle
Täis su kirgede liblikaid
Ja vabanemise vihmahooge,
Suudlusi ja puudutusi,
Nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Siis olen ma ikka ja alati õnnelik
Kuldsete inglite tiivasahinas.
Sinu sees, minu sees,
Ei iial ja taas,
Igavesti.
Aamen.
