Liisuke sätib oma draakonit põiki diivanile istuma koos sätendavate pärlikeedega. Kõik see loob hea tunde, et meie tuur on edukalt lõpulejõudnud.
Pakkimine oli põhjalik ja võttis mitu päeva aega, samuti tabas mind nädalalõpul miski eriline soojade maade unisus, nii et magasin suisa pooled valged päevad maha. No kui pole jaksu, siis pole- usaldan oma ainukest keha.
Teel Otepääle otsustasime mitu ujumispeatust teha, sest kes siis niimoodi Kreeka lendamise aja järjest autos loksuda jaksab? Peatusime siis siin ja seal ja lugesime toonekurgi. Pisi küsis iga viie minuti tagant, et millal me ükskord kohale jõuame? Lõpuks tegime korraliku peatuse Võrtsjärve ääres, kus sai ka korralikult supeldud ja mõni kohvipaus veel ja lisa valuvaigisti jalale(sundasend ikkagi)... Ja lõpuks olimegi õhtuks Otepääl, talus- metsade,õitsvate tiikide ja viljapõldude kaisutavas rahus, maapiima ja maasikate keskel.
.....................
(Jätkub!)
