Täna ujusime me Stroomis, nagu kalad...:) Oh ei, vaid Liisa ujus, kuna madalas oli vesi nii suppsoe. Oleks ka ise end vettekastnud kui tervis tiba normaalsem oleks olnud. Igatahes oli mõnus hommik valgel liival valgete pilvede all. Näo ja käed sain ka päikesepunaseks. Selleks ajaks kui esimene padukas tuli, jõudsime me just koduuksest sisse. Nägin ka ühte vana kallimat, aga muidugi ,,ei tundnud ma teda ära,,... Ja sain ka ühe väga südamliku meilivastuse. Tänud, Helle!
Tänane päev läheb suve algusena kirja küll. Nagu kaks õnnelikku kala Stroomi merevees.
