Olen otsustanud võidelda mõnuga valu vastu - küll siis ujumise ja vesivõimlemisega, küll orgasmide ja looduse nautimisega. Tänane äikesega põimunud suveilm oli lihtsalt lummav! Lasin juuksed tuules lendu ja lapsuke kilkas õues omasoodu. Ta oli täiesti õnnelik, nagu minagi.
Kohtasin eile basseinis ühte vahvat nooremat naisinimest, kes kutsus ennast seljahäda tõttu kelmikalt ,,küürselgsäluks,,. Tema lugu oli peaaegu sama nagu minulgi. Reuma, mis tehti kindlaks alles läbi selja kompuuteruuringu. Lähitulevik näitab, kas see pildile pääsemine ka minul õnnestub. Rinnauuringud olid kõik korras ja selle võrra küll muret vähem.
Tasakesi hakkavad ka need vetevallas võimlemised, mullivannimassaazid, auru ja soomesaunatamised seljale ravivalt mõjuma. Pisut nagu hakkaks valu ka taganema. Valu, mis on nüüd peamiselt oma jõu paremasse põlveliigesesse suunanud. Palju ärateha ei jaksa, kuid siiski üritan oma päevaseid koormusi täita- ees on ju taas kiiremad ajad- Slovakkia mägimatka ,,eksam,, ja edasine igapäevane töö hallipäiste lastega.
Mõnu ja valu kohtuvad alati ühes punktis, nagu ikka, kuid siis võidab tugevam nõrgema. Nii ma igatahes loodan. Sel imekaunil mail.
