Reedel helistati mulle Kumu kunstimuuseumist tagasi
ja oma isa tütrena, kelle suurim paleus oli kunst,- võtsin ma selle pakkumise vastu. Laupäeval saime sõbraga kokku ja käisin esimest korda Linnahalli taga Kalaturul. Seal oli tõesti ahvatlev. Valik ja feeling suurepärane. Varem olen ma vaid Norras kalaturule sattunud...:)
Möödaminnes piilusime sisse ka Mooni, kuid peale loodetavasti hea menüü ja huvitava asukoha (mu poja kunagine üürikorter oli kõrvalmajas) Linnahalli lähistel, seal midagi erilist ei aimdunud. Hämmastav oli ka see, et meri oli sellest suunast nädalaga juba täiesti lahti läinud. Valget jääpiiri kumas vaid kaugel silmapiiril.
Elevant, kus ma seekord mangoga maiustada lootsin, pakkus pettumuse. Mango asemele toodi mulle mingi valge ja üsna maitsetu kokteiliollus. Tee oli ka paar astet kehvem kui india kohvi ja kaarti meile samuti ei kingitud, kuigi sõber premeeris veel teenindajaid korraliku tip-iga. No muidugi olid ka teenindajad teised kui eelmisel korral, kuid elevant tundus seekord tagurpidi tantsivat ja tema seljas liikuda ega mõnuleda ei saanud.;)
Lisaks sellele tegime paar palvet Peeter-Pauli kirikus, kuhu ma sattusin seekord esmakordselt. Mõned ikoonid olid ikka väga head ja pealegi naudin alati neid kõrgeid taevatähti täis maalitud lagesid. Kokkuvõttes oli olemine kevadine ja soe, ehkki päike puudus seekord pildilt.
Kolmas valik tähendas nüüd seekord leivateenimise tööd ja Elevanti ma enam niipea ei lähe. Üritan kodus mangot ise kokteiliks segada!