29. märts 2011

Üks veider päev

Tänane hommik algas ülemagamise ja peavaluga, siis veel väljast sisseimbuv sombuilm. Isegi lillemaalimiseks polnud õiget tuju. Aga lapsuke käis peale ja lõpuks ei tulnudki kõige halvem pilt. Päev hakkas nagu tasakesi elama ja looma.

Õhtupoole vedasin end Emori ümarlauda rahateenima, ise palvetades, et läheks läbi see kergem variant, siis lohutusauhind. Jumal kuulas mu palveid ja sain oma väikese kinkekaardi ning võisin lahkuda. Polnud ma ju ka välismaal töötanud (mis oli soovitav) ja mõistagi.;)
Kaarli Jumala aiad olid taas väga virgutavad. Esines just see Kreekas õppinud Bütsiantsi asjatundja: Kalmar Ulm. Täpsemalt rääkis ta ikoonisümboolikast, ka Bütsiantsist ja muidugi Eestis toimunud reformatsioonist, mida pidas eelkõige majanduslikest huvidest lähtuvaks. Sest eestlased olnud usuleiged, nagu praegugi.;)
Koju tulnud sain veel huvitavama infi.

-ÜLEMAAILMNE VEE ÕNNISTAMINE-
"Me saadame oma armastuse ja tänulikkuse mõtted kogu veele, mis on Fukushima tuumajaamades".
Kuupäev ja kellaaeg:
31 märts 2011
kell 12:00 (lõunaajal) igas ajavööndis.
Palun korrake järgmist fraasi:
"Vesi Fukushima tuumajaamas, meil on kahju, et oleme sind pannud kannatama.
Palun andesta meile.
Me täname sind,
Me armastame sind."

Alles õhtul kui läbi lumesaju õnnelikku koeraga võidu jooksin, sain aru päeva mõttest. Usalda oma südant! Usalda niipalju, et ära endas kahtle. Ära kiirusta, ega õigusta. Ära tee teiste järgi, sest igaüks teeb iseenda järgi. Võta omaks see veider päev ja ole oma Inglikesega. Tema väärtustab, õnnistab ja mõtestab sind ja annab sulle hingamise. Tema on su silmad, kõrvad ja su tiivad.