Endiselt vaevlen ma tööteemaliste dilemmade kütkes, julgemata endale tunnistada, et olen tegelikult väikeettevõtjaks või vabakutseliseks loodud. Ja taasharjumine klienditeeninduse ja täispäevatööga hirmutab mind päris tõsiselt. See pole tegelikult mulle päris ebasobiv, kuid iga muutus võtab aega ja minul vähemalt pool aastat-aastakese kohe kindasti, et mõnusasse rutiini langeda-tõusta... Sellisesse, mis annab juba ruumi loomingule.
Ja aastad aina jooksevad.;)
Sel harjumiste ajal, aga ei lenda ega lehvi mu emake inspiratsioon, ega pole aega teha isakest kunsti.
Kogu aur läheb ainuüksi RAHAJUMALA teenimisele ja mul on raske sellega leppida. Teravad valikud loomingu ja raha vahel ei anna mulle vist küll iial asu. Viimasel öö ei saanud ma üldse sõba silmale. Surnud laululind...
Täna lohutas mind veel ainult ilus ilm, sest sain teisest haiglaketist oodatud negatiivse vastuse. Mõistagi lapse ja tema tulevase eelkoolivajaduse pärast. Väike egolaks, sest tegelikult olen juba tänasest ametlikult teises ketis tööl. Tööohutuskoolituskoolitus oli meil ka tubli ja märkimisväärne. Ühesõnaga häälestumise aeg...
Uus sess õnneks juba koidab.
Lapsehoidja-abiline on ka olemas.
Aeg looduse dimensioonides nii ilus.
Miks siis, õeke, nukrutsed
puudevilus?
,,Tööle selleks suveks!,, on mu hetkemoto.
Ütleks veel ka :,, Parem vähem, aga paremini!,, mõtte, mida eriti ei anna kasutada. Kui vähe siis ikkagi on üleüldse võimalik?;)
Sain sõber Kalvetilt õhtuks mõttetihedad read. Mõtlemiseks.
Kes ei mõtle, see lihtsalt on.
Elab ja õitseb, nagu lill.
Igatsedes taga seda lillolemist oma südames!
Nii väga... Mõtted teevad haiget.
....................................
Valijate käsk Eesti juhtkonnale: jätka samas vaimus!
Kolmapäev, 09. märts 2011 18:35
Author: Tõnu Kalvet
Eesti liigub õigel kursil. Mingit majanduskriisi pole, aina kasvavat töötutehulka samuti mitte. Euro tõi õnne õuele. Elu läheb aina paremaks. Me lõppsiht – jõuda Euroopa Liidu viie rikkama riigi sekka – on peaaegu saavutatud.
Selline mulje jääb, kui vaadelda Eesti valijate rõhuva enamuse käitumist 2011. aasta 6. märtsil toimunud parlamendivalimistel. Pukki valiti tagasi need poliitikud ja erakonnad, kelle osalusel, tihtipeale lausa juhtimiselgi on Eesti riik ja rahvas praegusse olukorda jõudnud. Muudatusi pakkuvad poliitjõud – eesotsas Eesti Iseseisvusparteiga – hääletati aga sisuliselt maha. Ikka selleks, et nad „ei segaks“ senistel juhtidel „suunata Eestit helgesse tulevikku“.
Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik töötud ja madalapalgalised, üldse kõik need, kes – vähemalt enne valimisi avaldatud andmetel – olid majanduslikult väga raskes seisus.
Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kellele arstilkäik ja ravi, eriti aga hambaravi on vaat et kättesaamatu luksus.
Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kes tahavad, et „euroopaliku solidaarsuse“ põhimõtet järgides laseks Eesti juhtkond Euroopa Komisjonil siia suunata tuntaval hulgal pagulasi Aafrikast ja Aasiast ja sel moel edendada multikultuursuse põhimõtet.
Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kes tahavad, et välismaalased saaks Eestis maa võimalikult ruttu ja võimalikult odavalt kokku osta (alates 1. maist 2011 on see täiesti võimalik!) ja Eesti põlisrahva sel moel oma kodumaal maatameheks muuta.
Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kellele meeldibki, et Eesti Vabariigil puudub igasugune oma välispoliitika ja et Eesti peaministri või välisministri peamiseks „tööülesandeks“ on tihtilugu vaid „me lääne sõprade soovituste“ sõnakuulekas järgimine, s.t. sisuliselt vasallina käitumine.
Senise olukorra süvenemise poolt hääletasid kõik need, kellele sobib suurepäraselt, et Eestis elab sadu tuhandeid muukeelseid ja muumeelseid, kel pole vähimatki soovi põlisrahvaga arvestada.
Aga miks nad peaksidki põlisrahvaga arvestama, kui lõviosa põlisrahvast ei taha endaga ise arvestada?...
Kui allaheitlikkuse ilmutamist peaks kuskil hinnatama, siis saaksid eesti rahvusest valijad selle eest viiepallisüsteemis kindlasti kõrgeima hinde: „viis plussi“. Ja käitumishindeks oleks „eeskujulik“.
Sama kõrge hinde saaks needki, kes sedapuhku valimas ei käinud või siis küll käisid, kuid rikkusid valimissedeli. Oma käitumisega toetasid nad senise kursi jätkumist väga selgelt (vaikimine on nõusolek!), andes Eesti juhtkonnale jätkamiseks vajaliku mandaadi järgmiste kõuehäälel öeldud sõnadega: „Meie, eesti rahvusest valijad, käsime sind: jätka samas vaimus!“
Ja Eesti juhtkond jätkabki. Selles, sõnakuulelik valija, võid kindel olla.
Tõnu Kalvet
......................................
