Laupäeval vaatasime filmi Pariisi miimidest, mis oli nii hea, et seda võiks tihedusega korra päevas ikka ja uuesti vaadata.
Pühapäeval käisime aga ühte pikantset Austraalia klouni vaatamas, kes esines Piip ja Tuut klounikeskuses. Nii palju avastusi selles vallas.
Pisike mängis ka pärast hulk aega klouni ja proovis sokke laealla loopides trikki teha. Lendavate kõrvadega koer on meil aga vana miim ise, eriti kui ta silmad inimesi jälgides ja saates peas ringiratast tiirlevad.
Nädalalõpp oli ka selles mõttes hea, et Pisike sai endale oma toa, ehk tubavoodi suurde tuppa, mille üle on ta üliõnnelik.
Eks kõik hakkavad ju varem või hiljem oma tuba tahtma. Koer küll pole veel küsinud...
Hommikul ülivara ärkas Lilleke ja alustas Oscarite jälgimist. Sealt korjasin välja järgmise mõtte näitlemise kohta.
,,Ma ei näitle, et elada, vaid elan, et näidelda,,
Selle nädala edulugude eest tänan veelkord Reeta (piletid) ja Tanelit (kolimisabi, mis pani kõik mutrid palju kiiremini liikuma)!
Aga tegelikult on kogu see veebruar üks paras klounjaad olnud.
......................
Miim (kreeka k. mimos) on pantomiimikunstnik, kes näoilmet muutes, žestide abil ja kehakeelt kasutades jäljendab olukordi ja inimesi või loob imaginaarseid kujundeid. Miimi esituses luuakse jutustus või poeetiline sõnum.
Miim võib oma kunstis lähtuda kas sõnadeta näidendi või siis tantsu aluselt. Miim on varasemal ajal tähendanud ka väikest tõsielustseenidega näidendit. Seda sõna kasutatakse ka seoses Étienne Decroux' õpetusega, mida nimetatakse kehamiimiks (pr. k. mime corporel, ingl. k. corporeal mime).
Pantomiim on sõnatu kehalise väljenduse kunst, mis rajaneb jäljendamisel ja imaginaarsel kujutamisel. Kunstiala nimetus tuleneb Vana-Kreekast, kus nii nimetati näitlejat või tantsijat, kes muusika saatel "kõike jäljendas" (kr. παντόμιμος pantómimos). Kindla koha Euroopa kultuuris leidis pantomiim commedia dell'arte õitseajal. Klassikalises euroopa pantomiimis on näitleja (tantsija) sageli rõivastatud trikoosse, tihtipeale on nägu valgeks värvitud, käes on valged kindad. Faabula või poeetilise sõnumi edasiandmisel on pantomiimis oluline osa taustamuusikal ning muud laadi helidel ja ka valgustusel.
Esimesed kindlad teated pantomiimi kohta pärinevad umbes 5. sajandist eKr. Pantomiimi elemente leidub paljude rahvaste rituaalsetes tantsudes ja neid kasutatakse ka argiste suhtlemisraskuste ületamiseks. Pantomiimis imiteeritakse liigutustega tegevust ja objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. Oluline on kogu keha plastika.
.............................
http://www.piipjatuut.ee/2010/08/piip-ja-tuut-mangumaja.html
........................
27.veebruar
DAN le MAN (Austraalia)
Sõnadeta klounietendus ühelt välismaamehelt, kes kolis Tallinnasse aasta eest ja on tänaseks kõigi südamed võitnud, kes temaga vähegi on kohtunud, kas laval või kohvikus või trammipeatuses. Vahetu esitus ja ausus nii väikese kui suure vaataja ees. Seda peab oma silmaga nägema ja kogema.
http://www.dan-le-man.com/Home_Page.html
