,,Sädelevate tähekildudega pealistatud mustav sügavik haigutas üle hämara laane kui tohutu päranikistud suu. Ürgvanad puuhiiglased kõrgusid alusmetsa läbitungimatust pimedusest taeva poole nagu viirastuslikud valvurid, haraliaetud oksi ähvardavate kombitsatena kõrgel laotuses rippuva täiskuu poole küünitades. Jõe põhjatuna näiv hoovus voolas tasase kohinaga, puulatvades vaikselt sahistav soe tuul silitas tumedaid voogusid ja värelev vetepind virvendas kuu hõbedases kumas. Mingi lind lendas hääletute tiivalöökidega madalal jõe kohal, puudealuses pilkases pimeduses huikas öökull.
Ta seisis kõrgel kaldapervel vetesügaviku kohal ja vaatles mõtlikult Pühajõe sünkjaid voogusid enda all, mis siuglesid kui pimeduse looded põhjatuna näivas kuristikus. Kui hiiglasliku maailmapuu haraline juurestik sirutusid selle loendamatud lisajõed üle ääretute soode ja läbitungimatute ürgmetsadega kaetud maa, mida asustas see kummaline, enesessetõmbunud ja vähenõudlik surnumanajate rahvas. Kes oli puhastunud ja karastunud sajanditepikkusel patukahetsuse rännakul läbi kõledate tundrate ja hämarate põlislaante piki Kivistunud mere jäiseid kaldaid ning leidnud omale uue kodu neis ebasõbralikes paigus, kust enamus võõraid targu eemale hoidus. Et olla kaitsemüüriks kristliku maailma ees, hoidmaks seda omaenda kunagiste hõimlaste eest, kes kord ammu olid sattunud Hassõri orjastanud kurjuseolendi valede võrku. Ning nüüd näis selle salapärase ja väikesearvulise rahva ajalooline missioon olevat täidetud, sest oli murtud see vaimne vägi, mis kõik need kolmteist sajandit oli pettuse ja vägivallaga hoidnud koos Idarohtlais hirmu ja hukatust külvanud hordi, allutanud oma võimule üha uusi rändhõime, pakkudes alternatiiviks vaid kibedat surma halastamatute ratsasõdalaste kõverate mõõkade ja raevuka noolesaju all.,, (Sõbra Ylviolugude teisest osast)
........................
Meeleolu on tõesti võimas, kas pole? Ja juba see on sõbrakese raamatutes iseenesest väga suur asi.
Ma ise käisin täna lapsega analüüse andmas, tema kõhuvalu teemadel. Ja Liisake ütles mulle veel ühed kuldsed sõnad: ,,Ma tahan olla koguaeg sinuga koos.,, Isegi kinos,nagu näha, sest jutt käis sellest, et tahtsin ta koos issiga lastefilmi vaatama saata.
Meeleolu on tõesti loominguline. Niipalju mõtteid ja plaane... Tahaks veel mitmeid keeli juurdeõppida. Praegu on aeg elu rahulikult võtta ja luua just see õige eksistentsiaalne ja mõnus meeleolu.
