Minu muljed peale tänast, põhjalikumat proovipäeva ühe Tallinna haigla registratuuri ,,katsepolügonilt,,.
......................................
Päev oli väga stressirohke ja tempokas. Kolleegid sõbralikud ja abivalmid. Esimese poole päevast olin hoidlas, kus töö käis peaaegu joostes, et kõik päevased numbrid-kaartid arstide jaoks valmis komplekteerida. Töötingimused olid raamatukogude tasemest allpool. Kitsad, halva ventilatsiooniga ruumid, palju inimsipelgaid üheskoos sebimas.
Leti taga samuti väga tempokas, 100 inimest päevas ärateenindada pidi olema tavaline. Palju venekeelseid vanainimesi ja diagnoosipõhised vormistamised, seega arsti valides tuleb enne hulga nimesid läbilugeda, kes sinu kliendi diagnoosiga ikkagi täpselt sobib.
Mis puutub kassasse siis igaüks on enda kassiir, aegajalt käivad läbi ka suuremad summad kui keegi maksab teatud liigutusi või protseduure ise.
Töö on muidugi üldjuhul vahetustega ja lõunane paus on 15 minutit. Kõige klassikalisem vahetus on 8.30- 18.30, mis tähendab, et Liisale ma lasteaeda järgi enam hästi ei jõuaks või see tähendab, et parimal juhul oleks ta alati kõige viimane. Poole kohaga töötamist ei aktsepteerita.
Vastuse saan ma reedeks. Tea kas helistavad ka vahepeal veel mõnda mu töökohta...:)
Igatahes pole ma küll praegu kindel, kas saan seda kohta vastu võtta, just nüüd, kui laps hakkab peagi veel ka eelkoolis käima ja veel ka esimeses klassis ja vahepeal on veel igasugust balletitamist-logopeeditamist.
Minu miinuseks on kindlasti ka õppimine, korra kuus olen ma ju nädalakese sessil ära.
...................................
Ma arvan, et vahetuste ja pikkade päevadega töölkäimine võiks sobida siis kui laps juba suurem.
Igatahes oma koppadi-koppadi kappamisega meenutas see mu senisest elust tööperioodi Soome laeval enne Helsingisse jõudmist ja uute reisijate pealetulekut.
