Eilne päev oli ülisuper kui nii võiks öelda. Pille-Mardi juurest lahkusime perega alles kella kolme ajal öösel.
Enne seda käisime mehega kinos ja Lidos söömas.
,,Polly päevikud,, oli ka väga hea film. Oli absoluutselt kõike-ajalugu, armastust, uudset vaatenurka, põnevat tegevust,õõvastavat
õudukat, sündmust ja visuaali, sügavust... klassikat.
-----------------------
1914. aasta baltisakslaste valitsetud Eestis jõuab 14-aastane aadlitüdruk tagasi mõisa, kus pinged maad jagavate sakslaste, venelaste ja eestlaste vahel on jõudnud haripunkti. Samal ajal kui tüdruku teadlasest isa hoiab perekonda oma julma kontrolli all, peidab mõisapreili eestlasest mässajat (Tambet Tuisk) – alguses uudishimust ja siis trotsist, andes tõuke pidurdamatule ahelreaktsioonile.
„Polli päevikud“ maalib
lummava, kuid kummitusliku pildi 20. sajandi algusaastate Saksamaa Keisririigi ja Vene Tsaaririigi ristumisteele jäänud ning hukule määratud ühiskonnas valitsevatest rusuvatest meeleoludest.
Režissöör Chris Kraus loob meisterliku portree inimestest vaikselt anarhiasse ja kaosesse suubuvas ühiskonnas. „Polli päevikud“ toob vaatajani erakordse näitlejate galerii, mida juhivad noor debütant Paula Beer (Oda) ja Tambet Tuisk (Schnaps). Film on üles võetud Eestis Matsi rannas, Varbla vallas Pärnumaal 2009. aasta suvel just selleks otstarbeks merre püstitatud suurejoonelises mõisas.
--------------------------
Pillel- Mardil oli saun valmis, küll ühe inimese saun, kuid väga mõnus oli seda keset pidu nautida...
Tantsisime palju, laud oli heast-paremast lookas, nägi vanu tuttavaid nägusid. Kõike oli õiges konditsioonis ja mõõdus!
Nii pidu kui südamlikke vestlusi ja vaimseid mõtisklusi. Tänud armsatele korraldajatele eelkõige!
Seal oli külas ka Mardi ,,TIPi-aegseid sõpru
oma TIP-iaegsete naistega,,
ja ka muidu,,igati edukaid inimesi,,. Rikkaid ja ilusaid ühesõnaga. Ja ka vähemrikkaid ja vähemilusaid. Igale maitsele kedagi!;)
Räägiti muuseas ka oma India reisimuljeid. Ei saa sest paigast kohe ei üle ega ümber!;)
Ja raamatulugemismuljeid ja aasta kokkuvõtmismuljeid...
Muidugi oli kohal ka õhetav Diants. Ja laulumees John.
Ühesõnaga mitte korrakski polnud igav. Ka lastel mitte.
Ja ka remont oli taas kaunilt-stiilselt edenenud. Silmailu õitses kohe igas mõttes.
Saunalaval sain siis ka oma traditsioonilise aastavahetuse meieisa tänupalve äraloetud, sest saluudi ajal selleks aega polnud. Lapsena lugesin ma seda kremli kellalöökide ajal...:)
Plaaniti veebruaris ka ühe filmi ja peoõhtu korraldada, Mart hangib seinale mingi ekraani ja suurema projektori.
Igatahes oli see tõesti üks fantastiline ja meeleolukas teelesaatmine!
Tulgu siis uus seekord tõesti parem ja meeldivate üllatusterohke.
