Ega need arstilkäigud ju tavaliselt meeldivad pole, kuid seekord läks kõik vastupidi. Käisin ära sellise tähtsa persooni vastuvõtul, nagu neurokirurgi dr. Viilu juures, kes just seljaoppidele spetsialiseerunud.
Ega ma polnud Regionaalhaigla uut korpust ka näinud, aga see lihtsalt rabas. Korraga oleks nagu ehtsasse paradiisiaeda sattunud. Sõnajalad kasavasid, vesi vulises ja linnud laulsid. Sealsamas hubane roheline kohvik, võta mida soovid saiakest-leivakest, kohvi või teed. Tegin siis minagi oma aega paradiisiaias parajaks. Ja kuulasin kuidas kevadises looduses linnud sädistasid. Aadam ja Eeva ainult puudusid ja vallatu kahepalgeline madu.
Arst oli sama sümpaatne nagu Tiit Ilves, selline vanem ja rahulik, rahusisendav, äärmiselt rahustav ja küllaltki lihtne, ei mingit silmatorkavat egokehandit. Vaatas siis mu seljaaju pildi ära, näitas mulle ka, tegi koopia ka minu jaoks. Nagu ma juba ennegi teadsin, näidustus opiks on olemas, kettal suur väljasopistus suvise pildi järgi. Ka teine ketas kohe -kohe sopistumas. Muidugi ma ei tea ju mis imet see sensitiiv seal vahepeal teinud on.;) Sest hetkel on selg juba väga hea ja närvivalu jalas pole samuti enam ammugi. Nagu ta ise ütles, teeks selle väikse asja ära, allub hästi ravile ja asi korras. Peale ta ka ei käinud. Ütles, et kui häirima hakkab, siis teeme opi ära, järjekorrad selleks ka alla kuu.
Ja kui hullemaks läheb, siis võib ka kohe tema kabineti uksetaha minna.
Jalutasin tagasiminnes taas läbi imepärase paradiisiaia. Ega ikka igapäev ei õnnestu ja viis kuud juba järjekorras oldud ka... Tuleb ikka täiega võtta.;) Imeline helge ja selge arstilkäigukogemus!
