Minu täisverelised ööd!

Tänase öö veetsin ma siis härjarakenditega, Eestist laevadel lahkuvate sakslastega, kes koos lehmade ja hobustega laevadesse ronisid, metsavendade ja kodutütarde,Saaremaa mässu uurimise ja paari kolme uue sõna tundmaõppimisega, nagu näiteks hammasatleet ja peamelioraator. Samas jooksis ka mu enda elu nagu silme eest läbi kui nägin pilte meeleavaldustest ja toimunust alates 1988 kuni 1991. Kõik need viru särud ja öölaulupeod, Rahvusraamatukogu esimesed kolimisautotäied, noored rüütlid-savisaared ja kivilahmakad Toompeal interrindlaste peletamiseks. See oli meie aeg, nüüd oleme kibestunud ja kõrvaleheidetud põlvkond. Üksikud, kes on kuskil kõrgel või kaugel väljavedanud. Ka minu tööotsa on veel kuuks ajaks ainult ja kuigi mul on iga kuu uus sess hakkamas (mis töölkäijat sellisest õpilasest ikka oleks?). Hakkab tunne ikka kuidagi varbaotsast vaikselt ärevaks muutuma, sest midagi ju veel ei tea, kas ja kust näkkab ja kust ise näkitsema hakata...;) Aga esialgu on veel sünnipäev ja jõulurahu ja ilus elu. Egiptuse lend jääb küll ära, kuid järelmaksed saan kõik makstud ja ehk isegi üht ja teist muud kohendatud-parendatud, mida kõike rahaga teha saab. Nüüd siis taas lumesadu ja tuttu. Algamas taas üks reede Liisa balleti ja sadade uute fotodega filmiarhiivist... Halleluuja ja vana kaardiväega kohtumiseni laupäeval!:)