Nüüd on see siis lõpuks kõik õnnega seljataga.;)
Sain idee sõbrannalt teha näituse koos isaga. Nii, et siis isa vaim oli ka koguaeg meiega.
See oli esimene personaalnäitus isa maalidest ja minu enda jaoks samuti. Eriti tahtsin näidata oma isa nahakunsti kavandeid ja kompositsioone, milles isa oli väga võimekas, tehes maalijana nahast albumite, külalisraamatute ja rahataskute kavandeid Ars-i jaoks ja Tarbekunsti ülevaatenäitustele kuuekümnendatel aastatel. Just siis kui meie vennaga ilma tulime ja meie eramaja hakkas katusealla saama.
Ühesõnaga üldkokkuvõttes läks kõik hästi- palju armsaid külalisi - peaaegu kõik kutsutud tulid ka kohale; minu pikk igav ja koperdav, aga ikkagi kõne sissejuhatuseks; atraktiivne Alex, kes täitis meie aega ja ruumi unustamatu akordionimänguga; kringlid kingitused ja lilled...;) Ja lõputu lumesadu, mis on igati minu elemendiks..., tänud sellegi eest!
Igatahes jätkus pidu veel erinevatel aadressidel ja erinevates meeleoludes hommikuni. Mina, nagu ikka emme, kadusin küll üsna ruttu lilli vettepanema ja lapsukest magamalaulma. Ja tehtud ta oligi.
Järgmisel hommikul jätkus üritus veel Kiek in de Kökis igavesti vinge bastioniekskursiooniga, kus oli samuti paljutki isa noorusele viitavat, nimelt bastionikäigud kui II maailmasõjaaegne pommivarjend ja ülivõimas dokfilmike märtsipommitamisest ning selle tagajärgedest Tallinnas ja Eestis üldse. Isa oli sel ajal samuti Tallinnas (poisikesena padruniga mänginud ja kunstsilma tõttu loeti ta tagalameheks) ja nägi pealt ka varjendi uksel küll pommikilluga pihtasaamisi, küll ka muinasjutulisi ellujäämisi. Samuti varemetes linna ülesehitamine oli kõik tema põlvkonna teema...
Kiek in de Köki vormis rüütlid-plekkpoisid- jätkusid lavakulissidena veel ka õhtuses Mart Sanderi lavastatud operetis ,,Silva,,, kus Reedaga käisime läbi lume ja seikluste (see oli ka täitsa keskeltläbi etendus ja mõni koht kohe päris super, pluss veel väga ilusad meloodiad)...
Ning tähtede poole viisid meid veel vastu ööd (seekord sünnipäevaks kingitud) piletid Põhjamaade peotantsuvõistlustele Saku Suurhallis, kus profitantsijad Dave Bentoni järgi jalagakeerutasid ning Marko Kiigajaan oma valge lummava muusa Ithaka Mariaga graatsilise numbri etendasid-lendlesid. Silmailu, kergus ja illusioon missugune!
Tänane päev algas suure helekollase päikesevalguse ning torditoomisega. Tõusin vara ja süütasin lõhnaküünla. Selline lõpuks ometi rahulik päev.;)
Eksperiment kunstinäitus küll kestab veel... Ning head vaimud on endiselt liikvel.
Väikese tõrvatilga meepotti lisab ehk see, et mu telefon vahepeal jalutama läks ja tundub, et ikkagi ei laekugi.:(
AGA lilled kasvavad ja õitsevad- nii jäälilled, jõululilled kui puna-, roosa-, kolla-, valged roosid laudadel...
