Viimasel ajal on tunda pigem elu veeremist nende sündmuste poole, mis oma seemne on juba ammu muldakülvanud ja nüüd hakkab idanema ilus-armas taimeke ja varsti on näha ka selle loo vilju.
Näituse ettevalmistused on oma tõelise hoo sissesaanud. Eile sai ostetud suures summas pildiraame ja ,,vormistatud ära,, kõik või enamus kastides seisnud isa töid ja visandeid. Vennaleviidud tööd on juba samuti oma uutes ,,kleitides ja pluusides,, ning ootavad nüüd oma ülesriputamise 12.-ndat tundi.
Tegelikult olen seda aega nii kaua oodanud, et vanemate tööd kordateha ja riidesse panna, kuid miskipärast olen seda ooperit alati liiga kalliks pidanud. Nüüd näen, et see on, nagu kõik asjad siin ilmas,peamiselt
ainult ettevõtmise asi.
Teisel rindel hakkab Lillekese jaoks saama tõeks üks unistus, saada endale üks päris oma koerakutsikas. Ta vajab juba nii ammu ühte hoolealust ja stressimandaajat ja päris oma neljajalgset sõpra, kes tuleks vahel ka kaissu ja keda saaks nii kasvatada, õpetada kui ka nunnutada. Igatahes on kutsikaid juba korduvalt vaatamaskäidud, õige väljavalitud ja nimigi mõeldud. Kogu see lugu on samuti lähenenud väga väikeste ettevaatlike sammudega ja nüüd on siis otsus lõplik.
Kolmandaks hakkab lähenema üks ,,suurettevõtmine,, koduremondi vallast kui mehe tuba saab endale seina sisse uue ukse ja Lillekese tuba saab sealtpoolt seina vahele ning siis ka senise ukse päris oma ukseks. Jälle üks tähtis sammuke elementaarse privaatsuse teel , ehk siis saab lõppakordi ,,ootus nimega oma tuba,,.
Aga homme juba isadepäeva üritusel ,,Toomkoolis,,. Ja loodetavasti tuleb ka väga mõnus ilm. Pühapäeva kogu maale ja ilmale!
