Armastamisest ja palvetamisest ei saanud küll seekord suurt asja.
Lidos sai küll sõbraga enne filmi taas mõnusalt lõhet ja jõhvikakreemi limpsatud...;)
Aga film tundus isegi madalate ootustega minnes liiga igav, veniv ja tühi olevat. Näitlejatar Julia Roberts mulle küll meeldis väga, ka Javier Bardem, aga seevastu isiklikke mälestusi tekitas vaid Rooma Itaalias, mis tunduski kõige parem tegevuspaik. Indiast sai küll palju värvikama pildi filmi kaudu ,,Darljeering Limited,, kus oli ka huumori ja indiapära aktsent palju tugevam.
.................................................
Kolm venda (Owen Wilson, Adrien Brody ja Jason Schwartzman), kes pole omavahel aasta otsa rääkinud, asuvad rongireisile läbi India, et leida iseend ning saada jälle sama lähedasteks nagu nad varem olid. Üksikasjadeni planeeritud retk aga võtab kiiresti vale suuna (tänu mustalt turult ostetud mürkmaole, India eriti kangele köharohule ja pipragaasile) ning nad leiavad end keset kõrbe koos oma 11 kohvri, printeri ja kiletamismasinaga. Sellest kaosest aga algab nende tõeline teekond.
................................................
Kagu-Aasia ja Okeaania stiili on palju efektsem olnud vaadata neist arvukatest reisifilmidest teles, kus ka rohkem ajalugu ja muud värki tutvustab.
..................................................
Ja ka erootika on viidud ameerikapäraselt miinimumipeale. Ma vähemalt siiralt loodan et raamat loetav on. Muidu olen ma küll lihtsalt kurb!
..........................................
Eile oli tore kunstiõhtu Anu ja Nelega kui meisterdasime hoolduskoolituse loovtöösid, nagu rasvakriidi pilt lehetrüki tehnikas või kriidipuru triikimine läbi küpsetuspaberi. jpm. Tänud Anule kringli ja inspiratsiooni eest!
Ja veel väärib märkimist Silvi imetore hõige, et meil on esimene palk pealetulnud koos ,,nüüd tunnen end nagu staar,, videoga. Nägin seda esmakordselt ja see oli üllatavalt fann. Ja pärast sinna kordamööda kõigi pereliikmete pilte toppida.
http://feellikearealstar.com/ee/star/59973
Ja lugejatele veel üks täpsustus. See, kus ma töötan see on Fotis ja tööks on fotod ja see, mis ma õpin on filmid ja Efisko ja need on kaks täiesti ise asja. Siduv asjaolu on ainult see, et tööandja figureeris mõni aeg Efisko koolitusel, kuid seda hoopis teisel eesmärgil kui tööjagamine. See oli puhas juhus minu jaoks, et üks viis niimoodi teiseni.
Aga film filmiks- oleks ta lühem olnud ja veidi enam humoorikam, oleks koos juurdetringitud smoothiedega õhtutäiteks sobinud küll ja küll. Aga ainult sügisel ja parema puudumisel. Nii, et igatahes tugev kolm pluss sellele filmile!
Lisan siia veel ühe meesterahva arvamuslingi:
http://uudised.err.ee/index.php?06217651
