Oh ööd. Lilleke ruigab ja lollitab siin jälle oma öist oopust, kus kõik teeb nalja ja miski ei sea piire ja minu tuju on lihtsalt tige tikker.
Loomulikult põen mina ka vahel ja täna eriti. Ma lihtsalt ei talu seda pedantset arhiivikaevaja tööd ja veel nii laias filmimastaabis. Mulle meeldib ikka lihtsam töö, kus saab ,,oma mõtteid ka töö ajal mõelda,, naljaga pooleks. Aga raamatukogutöös on isegi liiga palju pedantsust. Mulle sobiks ehk arhiivis ka vaid teenindaja olla. Või siis juba hästi lihtne ja lollikindel töö. Nagu see meie fotosisestamine. Samas ka hariv. Ja selgete piiridega. Jääb mulje, et need ef... juhid ei tea ise ka mida tahavad. Ainult meilt seitse nahka võtta.
Samas ei tahaks ju pooleli ka jätta ja ega üks kena tunnistuski paha ei teeks. Ehkki töö osas saavad selle ju ainult filmiinimesed eeldatavasti(neid on meil seal külluses) ja selle palga eest ja nende nõudmiste juures oleks selle töö saamine iseenesest üks paras õnnetus.
Pool päevast oli päris meeldiv päikeseline kui käisime Pisi ja Marcusega Kalevis ujumas. Lapsed ise väga tahtsid ja jäime väikse karastamisega küll kõik rahule, kuid remondine SPA tegi ikka natuke nukraks ka. Vaid kaks mullibasseini ja saunad. Suures basseinis pole ma seal kunagi käinud. Lastega, kes veel eriti ei uju, pole see võimalikki. No igatahes ärategime.
Ja tibunad kilkasid pahisevas purskkaevus. Ja filmipileti sai ka tasuta kaubapeale, nii, et nüüd on üks armastamine ja palvetamine garanteeritud!;)
Rahulikku und!
