Eile mees siis lõpuks ka laekus koos käärivate vaarikate ja muuga. Pärast keetis veel pool ööd moosi ja oli ka muidu Kukupai. Algul, nagu ikka kurtis ta tedrejahi ebaõnnestumise üle, aga nagu järgmisel päeval selgus, siis polnudki asjad nii halvasti läinud.
Hommikul sõitsime juba Pärnu poole, ühitades tema töösõidud ja meie suvitamised.
Meri promenaadil oli imehea. Kuigi ligi 22 kraadi, siis madalal soe nagu supp. Ilm oli kohati kerges sumus ja pilves, vahepeal viskas Päike kildu ja me mõnulesime tõeliselt. Hiljem sõitsime veel edasi Valgeranda. Ja kuigi siis oli juba äikesevihm maad kastnud jäi imekombel seegi järgi ja taevasse ilmus hoopis õhtupäikese viirg.
Käisime ka Kuldse lõvi kodu otsimas, oli teine vist väljasurnud.:( ( Kuldlõvi kõrts)
Kõik imed kohe ei meenugi. Igatahes on nii hea, et ikka veel on soe suvi.
Ööpimeduses tagasijõudes valgustas meie teed tohutu täiskuu. Lillekesele oli vahepeal meie linnakodus(teisel korrusel) aknast sisse lennanud värvikirev silmaline- Päevapaabusilm. Liblikad toovad teatavasti ainult head õnne!
