Täna on mind tabanud üks ootamatus teise järele. Enamik küll meeldivad, aga...
Hommikul helistas poeg ja küsis mis ma teen, et kas lapselapsed võivad päevaks meile tulla? Ju siis oli tüli nüüd lõplikult haihtunud, igatahes 10 minuti pärast olidki poisid meil. Kenad, viisakad nagu kompud-olid ka tiba suuremaks ja asjalikumaks muutunud. Pisi oli muidugi õnnest seitsmendas taevas, et tema mängukaaslased väljailmusid ja mängu neil ka jätkus. Mõnevõrra võeti korter taas selga, kuid see käib ikka suurte ja põhjalike mängude juurde.
Üritasin omaltpoolt ka neile midagi ,,erilisemat,, pakkuda ja me käisime koos poes süüaostmas ning õhtul ka Mäkis (McDonaldsis) ära. Et oli natuke nagu pidupäev ka. ;)
Muuseumid pandi kinni kiiremini kui ma oskasingi arvata ja merevesi oli tsirka 6 kraadi. Tegime siis veel ka jalkastatal vingeid pilte ja nüüd õhtul tuli kasuisa neile lubatud ajal ilusti järele.
Ka Reet helistas ja tuli sooja vaarikamoosi tooma. Tegime siis omakorda moosivahetust-kostitasin teda oma maasikamoosiga.
Aga mees on mul juba mitu päeva kadunud, niiöelda Lõuna- Eestis tedrejahil. Kui ta seda tööajast teeb, siis mul ükskõik. Kui aga puhkuseajast ja täislastis külmutatud vaarikate ja kapsaste-kaalidega, siis on see pisut solvav. Eile väitis ta end tänahommikuse pimekohtingu pärast veel Tartusse sõbra poole jäävat, aga peale viit tehtud kõnet Jõgeva mingist kauplusest (stiilis, et mida ka poest vaja on?)oli ta edaspidi kõigi oma kolme moblaga lihtsalt tumm. Ütleme siis nii, et helidmaasreziimil. Eks kõigepealt tule ikka jaht ära korraldada ja sõpru külastada (keda niigi just äsja mõne nädala eest töösõitudel külastatud) ja kui siis veel selle kõrvalt millaski aega üle jääb, eks siis jõua ka koju ja/või oma majaehitusele sõita. Lohutasin teda küll, et tema juba poolteistaastatkestev maja alusmüüri ehitus kestab tal ilmselt sellises tempos veel oma neli aastat jutti, enne kui puidumehed saavad palke majaksladuma tulla. Aga tegelikult pole ju kiiret kellelgi. Ja minul veel kõige vähem. Sellest tuleb ju tema majake, tema väike ,,lõbumajake,, mis minul sellest. Hein niigi seal kurguauguni ja kemps metsa all, stiilis, et kükita kuhu julged...;)
Niisiis, tänan õnne ja juhust, et täna nii palju meeldivaid ootamatusi saadeti. Nii elas ka ebameeldivad ootamatused kergemini üle.
