Päikese ja vihma vahele peaks mahtuma vikerkaar, aga mahtus ka ühe unistuse nurjumine.
Nimelt, nagu kõik on juba aru saanud, olen ma juba vähemalt paar aastat elanud sooviga Korfule lennata. Seni on see soov tulnud üha lähemale. Kuni siis reedel tuli äkiline teade Toptoursi pankrotist ja ühes sellega lõppes kõigis Eesti turismibüroodes Korfu reiside müük selleks hooajaks. Ma arvan, et järgmist hooaega ma küll enam äraoodata ei jaksa. Pole midagi teha. Hea veel, et ma mingite broneeringutega midagi ei kaotanud. Tuleb olla tänulik ja mitte pettunud. Loomulikult saab Korfule ka oma auto,rendiauto, rongi või ,,häälega,, kuid esialgu jääb see unistus siiski järgmist elu ootama. Olgu nii, kui nii on ettenähtud.
Reede oli kena päikeseloojang Reedaga Stroomis ja laupäeval kena maalesõit mereäärde. Merd ennast seekord küll ei vaadanud, kuid küpsetasime taas häid vorstikesi ja edendasime aeda. Osad puud olid juba lillevahus, kuid meie kirsid veel ei õitsenud. Endiselt kollendas metsaalune varsakapjadest ja ööbikud laulsid täiest hingest! Linnajõudes olime väsinud ja õnnelikud nagu ikka ja käed kõiksugu lilli täis.
Pühapäev oli taas väga edukas. Aknaklaasid said täiega puhtakspestud ja tubased vürtsiseemned mulda. Pisike käis Adriani sünnipäeval ära ja Kajaga sai arutatud Kreeta-Santorini võimalikkusi. Sooja peab ju ikkagi ka saama,eksole!
Täna vaatas logopeed Pisikese üle ja soovitas tasandusrühma, kuna Polikliiniku logopeedid on niigi juba õudselt hõivatud.
Ja Slovakkiasse ka asendajat ei leidnud. Tuleb siis ikka leida see võimalus seal aegajalt sõidupeal selga sirutada. Kas ma tunnen reaalselt või mulle ainult näib, et tervis on eilsest imepisut parem? Öösel teen ma ikka ka Silvat ja nõiun endale energeetilised ,,tervisepüksid,, jalga.
Tegelikult mahub päikese ja vihma vahele veel ka üks loovteraapia maaliseanss, aga sellest juba homme lähemalt!
