Eile siis tõstsime Liisakesega suvekäru panipaigast alla ja käisime minu seljale elektriravi andmas. Koos muidugi.
Liisake siis küsis ikka, et mida sa tunned? Tal oli kindlasti väga põnev. Pärast seda jõudsin kodus teha unustamatuid tegusid, et elamine sai kohe hüppeliselt palju kenamaks ja korda.
Aga täna siis Reedaga sellisel vahval üritusel, nagu:
Eduard Vilde Muuseum ja Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut
kutsuvad Teid konverentsile „Kirjanik kohvriga“ 16. aprillil kl. 10Tallinna Ülikooli Silva maja B. Linde auditooriumis.
10.00-10.30 Anneli Kõvamees „Fragmente reisimisest, reisikirjandusest ja eesti reisikirjast“
10.30-11.00 Mare Müürsepp „Reisijutt lastekirjanduses“
11.00-11.30 Rutt Hinrikus „Reisid ja reisikirjad paguluses“
11.30-12.00 Kohvipaus
12.00-12.30 Kairi Toomet „Üks reis - kaks reisikirja. Vilde Kagu-Euroopas“
12.30-13.00 Janika Kronberg „Karl Ast Sri Lankal ja Indias“
13.00-13.30 Toomas Haug „Tuglase reisid“
13.30-14.30 Lõuna
14.30-15.00 Kadri Tüür „Ütle meri, mu meri … Heeringapüügilaev reisivahendina ja kirjanduse katalüsaatorina“
15.00-15.30 Ants Juske „Remsu - mees, kes ei püsi pikka aega kodus“
15.30-16.00 Matthias Jost " Kultuuride kaubamajas: Jaan Kaplinski reisikirjad 20. sajandi lõpus“
Mis ma siis kokkuvõttes ütleks?
No päris põnev oli kuulata sellest kuidas ka Tuglas, Vilde ja näiteks Karl Ast omal ajal reisisid ja maailma tunnetasid. Veel parem oleks seda kõike ise läbi lugeda ja kogeda.
Ideid igatahes tekkis.
Pärast seda tärkas meil Reedaga väikse ajurünnaku tulemusena hoopis üks uus ja väga vahva reisiidee. Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda paremini see mulle meeldima hakkab!:))