Eile pakkus Liisu mulle pannkooke, mille garneeringud oli ise väljamõelnud. Üks neist nägi välja selline - pannkook, millele oli laotatud kenasid ,,hästi tervislikke,, kurgilõike ja tükeldatud leiba, mis omakorda üleriputatud mõnusa suhkrukorraga. Tema meelest täiesti OK.
Ühel hommikul kui magasime kauem, ronis Liisu mulle peale esimest ärkamist kaissu, et teha koos veel üks mõnus uinak. Pärast ta selgitab ise: siis oli voodis suur tekihunnik ja selle seest leidsin ma emme.
Täna lasin oma emotsioonid üle hulga aja välja ja nutsin natuke. Liisu üritas mind osavõtlikult lohutada. Kuna olin ka üsna tige ja lohutamatu, siis ütlesin talle, et ah, pole midagi. Tasapisi olukord stabiliseerus. Läks mööda pool päeva. Hiljem kui jälle küsimuste ja vastuste mängu mängisime, ütleb Liisu korraga: emme miks sa enne nutsid?
Õhtul ronisime Lohusalus kõrge 15 meetrise peaaegu püstloodis kalda peale, mis täis metsikuid allakukkunud puid ja tärkavaid osjavarsi. Leidsime selle aasta esimesed sinililled. Enne olime kohanud ka esimesi liblikaid, nii kollast kui kirjut. Liisu jäi maha, kuid tahtis kangesti mulle järgi jõuda. Ja roniski siis täiesti iseseisvalt üles mulle järele. Sündinud mägironija ise. Igatahes on Slovakkia jaoks trenn tehtud.
Eile rääkis Liisu mulle tähtsa näoga, et neile oli räägitud lasteaias, kuidas inimese sees on luukere ja voolab veri. Tal oli nii suure ja targa inimese nägu peas.
Äkki ta ongi juba suureks saanud?
Liisu ütleb ikka mõnikord, et emme, sa oled nii ilus. (Tegelikult ma isegi mäletan neid hetki lapsepõlvest kui niimoodi oma emale ütlesin.) Eriti kena on kuulda seda siis kui tunned end paraja peletisena. Kahekümnesena teadsid isegi, et oled iludus, nüüd neljakümneviieselt on kena kui kuuled seda kellegi käest, mis siis, et ammu enam ei usu.
Issi on õpetanud Liisule ära poeskäimise lemmiksõna ,,kallis,,. Nüüd koos poes käies teab minu viieaastane kõige paremini, et kõik kaubad, mida tasub tahta on alati liiga kallid, et osta...
Minul endal ei olnud oma emaga kindlasti nii lähedast suhet, nagu meil.
Liisu ja mina...;)
