Käisin vahepeal end taas Eesti kinosnäidatavaga kurssi viimas, et siis lapsega ja üksi ja vaatasin ära kaks LASTEfilmi.
Esimene neist: Printsess ja konn
Kõik teavad lugu printsessist, kes leiab tõelise armastuse, suudeldes konna, kellest saab nagu nõiaväel nägus prints, kellega koos nad siis õnnelikult aegade lõpuni elavad. Käesolevas loos on küll olemas ilus tüdruk ja ta suudleb ka konna, kuid tulemus on… hoopis teistsugune. Samas on see vaid üks paljudest üllatustest, mida pakub lustiline lugu täis nalja, põnevust, meloodiaid ja tundeid.
“Printsess ja konn” on “Väikese merineitsi” ja “Aladdini” tegijate uus muusikaline muinasjutt, mis mõeldud vaatajale vanuses 2-102.
...........................................
Seda käisime vaatamas Liisuga. Talle meeldis, mulle just eriti mitte. Praegune multikatoodang on muutunud meieaegsete ja esiemadeaegsetega võrreldes väga kontrastseks. Imeilusaid kaadreid tasakaalustab karm actione, jubedus-tõeline error ja veidi liiga karm ameerika mägedel kimamine. Vähemalt minu jaoks. Samas sellised formaadid nagu Legolugu või Jääaeg (mida ma pole ka vaatamas käinud muidugi) ei meeldi oma kujude lopergulisuse tõttu samuti kohe mitte üks raas. Viimased meeldivad filmid olid veel kuidagi Shrek ja isegi Ratatuille.
Ju mul siis on väga vanamoodne maitse. Mis teha?
Ühesõnaga ,,Konn ja kuningatütar,, oli justkui pühendatud obamaajale- printsessiks sai töökas mustanahaline neiu, mitte rikka isa särtsakas blondiin sinisilm.
Ja oli ka muud poliitilist ajastulikku korrektsust. Võitja korjas raha sahtlisse ja hoidis alles kõik mündid, et täita oma unistus- kohviku avamine, mitte ei võtnud pangast laenu. Muidugi oli omamoodi lahe see filmi muusikaline tonaalsus ja avalugu "New Orleans,, mis meenutas sealset jõelaevadel toimunut. Oli jazziaeg siis!:)))
Teine siis: Alice imedemaal.
Alice (Mia Wasikowska) on 19-aastane neiu, kes pöördub tagasi kummalisse maailma, kuhu ta sattus esmakordselt noore tüdrukuna, kohates üle pika aja jälle oma lapsepõlvesõpru: Valge Jänes, Kiigajon ja Käägajon, Unihiir, Tõuk, Irvik-Kass, ning loomulikult Kübarsepp (Johnny Depp). Alice asub fantastilisele teekonnale, et leida oma tõeline saatus ning teha lõpp Punase Kuninganna (Helena Bonham Carter) hirmuvalitsusele.
Suurejooneline seiklusfantaasia “Alice Imedemaal” on mõtteliseks järjeks Lewis Carrolli kirjandusklassikasse kuuluvatele raamatutele “Alice Imedemaal” (1865) ning “Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi” (1871). Osatäitjate hulka kuuluvad Johnny Depp (“Kariibi mere piraadid”), Anne Hathaway (“Printsessi päevikud”), Helena Bonham Carter (“Charlie ja shokolaadivabrik”), Crispin Glover (“Tagasi tulevikku”), Michael Sheen (”Frost/Nixon“), Alan Rickman (”Harry Potter“), Matt Lucas (”Little Britain“) jpt. Lavastajaks meisterlik jutuvestja Tim Burton (“Edward Käärkäsi”, “Charlie ja shokolaadivabrik”).
..........................
Teist läksin vaatama mitte üksnes Tim Burtoni, vaid ka 3D pärast, mida ma polnud veel seni näinud.
3D oli muidugi täiesti fantastiline!
Mul oli hää meel, et ma olen siiamaani elanud ja selle imekunsti äranäinud. Tekkis palju küsimusi ja prillid muljusid nina valusaks, mis ootaks tehnilist progressi, kuid ikkagi oli väga väga vinge!!!!
Burtoni osas oleks aga võinud loo vähemalt koduse plaadi pealt enne ülevaadata või isegi selle kohta vähe infot ettelugeda.
Ei meeldinud mulle see, et see polnudki vana hea ,,raamatu Alice,, vaid kõigest üksnes selle vabalttõlgendatud järg. Film meenutas kohati ,,Sõrmuste isanda,, võitlusvälju. Lohe oli VÕIMAS ja väga jubedas actionis. Valge printsessi loss ja olemus meenutasid haldjatemaad. Kaupo Pähkel peaks seda nägema! Fantaasiat jagus.
Üliväga hea oli roheline naeratav kass, kes ärahajumise trikki mõistis. Johnny Depp oma imeläätsedega silmis oli nii nunnu ja kasvamised ning kahanemised Alici puhul vääriksid järgimist...;))
Igatahes 3D võimendas seda kõike ja kui mingi vise otse sulle silma lennutati, siis sinna see päriselt ka jõudis. Kokkuvõtteks hea film, aga ikkagi Liisa jaoks oleks see 3D-s veel liiga äksa olnud. Tuleb oodata kuni mõni pehmem 3D päralejõuab. Kindlasti naudib ka tema väga.
Huvitav kas lastele on ka väiksemad prillid kasutusel kui suurtele?
Kinost tulles olin ikka päris mõnusalt pilves või pilves...;)
