Tühjus, üksildus, vihm ja igatsuslikud päevaunenäod... Nii võiks kokku võtta tänase päeva. Mis sest, et nüüdseks on taas juba Päike väljas. Ja mõistusega on leitud lahendusvariandid ka keerukamatest saatuselabürintidest väljamurdmiseks. Ikka taandub kõik ümbritsevatele olukordadele ja inimestele. Kas on neid liiga vähe või liiga palju. Tekib väikesest asjast suur tüli ja möödarääkimisi. Tegelikult on see nii tavaline. Tegijal juhtub!;) Aga hinge jääb sellest mingi otsatu-lõputu kurbus. Jälle läks midagi valesti, ei saanud hakkama olulisima tabamisega tohutust ebaolulisuse metsast.
Taustal see, et Nelsi on kuhugi päriselt ärakadunud (surnud?), sugulane ja hingesugulane Pille ei olnud valmis praktikajuhendamisega väljaaitama kuigi võinuks, ja ka teised kõik on kadunud mis kadunud. Tagasiside on enamikel juhtudel nullilähedane. Ei tea miks eestlased nii vähe tagasisidetavad või lihtsalt hoolivad? Väga harva, kui sa saad tagasi selle, mida koostöösse või sõprussuhetesse oled sisse pannud. See jutt on nüüd muidugi väga üldine, aga minu jaoks tähenduslik. Muidugi ei käi see kõigi kohta, kuid piisab kui öelda, et liiga paljude oluliste kontaktide kohta.
Täna oli mul vaba päev ja peale Lillekese näituse ülespanekut Nõmmel, alustasin suurema suurpuhastusega draakonikoopaks muutunud kodus. Kõik vajas ülevaatamist.
Inimesed ümberringi mõjuvad nii emotsioonitult ja positiivseid emotsioone pakuvad ka väga vähesed asjad. Muidugi saab positiivsust kõigest väljasõeluda, kuid lõpuks see väsitab ja peidus pool hakkab oma masendusega piinama. Ja ühel hetkel ongi siis see käes- kurbus, meeleheide, pettumus, mäss ja pisarad. Aga alati ei saa neid näidata. Tuleb halva mängu juures head nägu teha.
Hetkel ongi sellest kõigest juhe kokkujooksnud. Ja mingit tahtmist ei ole midagi teha. Ka mitte siia midagi kirjutada. Võtan uuesti ühendust kui ka Lillekese pidupäevad läbi ja vaatan, mis tuuled siis puhuvad.
Praegu on hinges kuidagi tühi ja kurb paljude pisiasjade piinavast pingest. Ja ka sellest, et nii vähe asju või inimesi pakub ümberringi tõeliselt rõõmu või tugevaid häid emotsioone.
(Välja arvatud muidugi minu Pisike ja Kuts, kes ikka pea alati tuju rõõmsaks teevad!) Hetkel on nii. Lähen natukeseks maailma eest peitu...