Tänane päev oli natuke pessimistlik. Selgunud on Kumus peale direktori vahetamist hüppeliselt halvenenud mikrokliima. Direktor elab end inetult alluvate peal välja ja mõistagi siis iga juht aste allapoole. Lõppes see sellega, et paari päeva eest karjus meie otsene juht ,,imetore inimene,,-nagu kõik teda nimetavad- meie peale. Ja ehkki see ei puudutanud üldse mind ja oli sisult ka mõttetu. Naised olid liiga paljud peale jaani vabu päevi soovinud... Siis ikkagi jättis see halva mulje ja halva maitse suhu. Midagi peab seal kontori poolepeal tõesti totaalselt sassis olema.
Mind puudutas hoopis rohkem see, et meile kui ajutistele ei taheta töötõendeid teha. Mulle tundub see ettekavatsuslik. Riided on, uksekaardid ka, kuid töötõendite pealt hoitakse kokku!:( Otsene kaotus on aga meile see, et muuseumitöötajatele on kõik teised muuseumid tasuta. Ja nüüd pean ma mingite kostüümide ja graafikute näitamisega hakkama tõestama, kus ma töötan. Mikkeli ikoone tahaks ikka kangesti näha. Ja samas, natuke on küsimus ka põhimõttes, kuid ülemused hiilivad vastustest kõrvale...
Igatahes jäi selline pessimistlik mulje täna, vaatamata sellele, et kuulsin esimest korda eestikeelset giidi oma lemmikekspositsiooni tutvustamas ja nägin ka mänge, mida seal eri vanuses lastele korraldatakse ja mis olid tõesti inspireerivad. Peale jäi pessimism.
