Meie uus sessinädal on alanud õppeteemadel edukalt, aga muidu sünge taustaga. Esmaspäeval rääkisime lastekaitsest, mis oligi läbini valus ja julm. Tagatipuks veel filmid koduvägivallast ja Münchauseni tõvest (emadest, kes sandistavad tähelepanu saamiseks oma lapsi), mida pidime veel pikalt ja põhjalikult süvenedes vaatama. Täna algas päev otse surmaga, sest meie esimese tunni õppejõul suri eile isa ja täna ta tundi muidugi ei tulnud. Lisaks oli just varahommikul keegi laps Kristiine kooli juures autoalla jäänud. Ja osad nägid seda möödatulles pealt. Ja meeleolud olid kogu arvestuse mingil kombel rasked, ehkki vahepeal levis ka optimistlikku muusikat.
Aga õues toimus tõeline suvesse sisenemine, sest soojus lajatas lõuna ajal juba nagu kärbsepiitsaga...:)
Äkki on homme loota natuke helgemat nooti, aga kuna homme on meie kurikuulus ,,plagiaadisüüdistajast,, õppejõud kohal, siis ega ei tea midagi. Lootus jääb.
