Täna olid lehes logopeedi teemad, mis puudutavad valusalt ka meie Pisikest. Järgmisest aastast on Pisil koht logopeedilises lasteaias, mille nimel tuli tulest ja veest läbi käija.
Noppisin sealt erialasest huvist killukese.
....................................................
•• Aga ravijärjekorrad? Eralogopeedi vastuvõtt on ju kallis?
Jah, polikliinikutes töötavatel logopeedidel on pikad järjekorrad ja logopeede töötab meditsiinisüsteemis üldse vähe. Ainult üksikud lapsevanemad on võimelised eralogopeedi teenuse eest maksma, iga kord kokkulepitud ajal last sõidutama, töölt ära tulema… Väga paljudel ei ole see võimalik. Lasteaias toimuv logopeediline abi on kõige sobilikum vorm kõigile osapooltele: lapsele, lapsevanemale ja logopeedile. Paraku kõigis lasteaedades logopeedi ei ole.
Põhimure on, et oleme riiklikult tunnustamata – logopeedid kui tugisüsteem on omavalitsuste rahastada.
Koolilogopeed tegeleb lastega, kellel on kirjutamis- ja lugemisraskused, kõne arenguline mahajäämus, häälduspuuded või mõni muu kõnehäire.
•• See, milline laps koolilogopeedi abi vajab, selgitatakse välja 1. klassi kooliaasta alguses, sest kõnespetsialist oskab juba kooliastuja puhul näha ohumärke, mis viitavad tekkivale lugemis- ja/või kirjutamisraskusele, ning õigeaegse abiga probleeme leevendada või koguni vältida.
•• Koolilogopeed Marika Mällo arvates on probleemide koolis jätkumise põhjus tihti see, et lapsed ei saa lasteaias õigeaegset ravi, sest paljudes omavalitsuste rahastatavates lasteaedades on logopeedide töötunde vähendatud või on nad hoopiski koondatud. Ja kui vanemad ei suuda eravisiitide eest tasuda, lasteaias aga logopeedi pole ja polikliinikus on järjekorrad pikad, siis laps ei ole enne kooli abi saanudki. Ka Mällo juurde on jõudnud lapsi, kellel puudub kõnes mõni häälik, on välja kujunenud vale hääldus või on neil mõned muud kõneprobleemid. Siis vanemad ütlevadki, et nad ei saanud või lasteaias ei olnud logopeedi. Osa vanemaid harjub oma lapse kõnega, sest on kuulnud teda kogu aeg ühtmoodi kõnelemas. Üks vanem aga ütles, et kui ta lapsega televiisorit vaatab, siis seal ju paljud „põrisevad” ja see teda ei häiri. Sellisel juhul logopeed lapsega tegelema ei hakka, sest lapsevanem peab jätkama lapsega tööd kodus ja järgima logopeedilt saadud nõuandeid.
•• Paljud koolilogopeedid töötavad juba praegu ülekoormusega, sest abi vajavate laste hulk on suurenenud. Olukord ei näi kuidagi paranevat, sest näiteks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on logopeedid koolitöötajate miinimumkoosseisust üldse välja jäetud ning nende töökoha säilimine sõltub kooli juhtkonna ja omavalitsuse rahastamisvõimalustest. Samal ajal aga on seaduses kirjas punkt, et kool peab tagama lapsele logopeedilise abi.
•• Teise põhjusena toob koolilogopeed esile laste koduse olukorra muutumise viimaste aastate jooksul. Varem tegelesid vanemad oma lastega rohkem, üksteisele loeti raamatuid ette ja arutleti nende üle. Nüüd aga on lapsed jäetud omapead. Veelgi enam, lapse peamine suhtlus toimub internetis, kus oluline on ainult edastatav sõnum, mitte see, kas see on ka õigesti kirjutatud. Paljudes peredes käib näiteks üks vanem tööl välismaal ja teine töötab vahetustega Eestis. Vanemate vastus küsimusele, miks nad oma lastega ei tegele, on lihtne: pean tööl käima ja peret toitma, pole midagi parata; tööajad ongi just sellised ja mul ei ole valikut.
•• Lapse kesiste kirjutamis- ja lugemisoskuste põhjus võib olla vähene õppimine-harjutamine koolieelses eas, aga ka tema võimetest tulenev aeglane ja raskendatud lugemisoskuse kujunemine.
•• Lugema õppides võivad raskused avalduda tähekujude meeldejätmisel, lähedase kujuga tähtede (m-n, b-d jt) segi ajamisel. Samuti on lapsel raske sõna kokku veerida, tajuda seda kui tervikut ja mõista tähendust. Sagedasemad vead on tähtede ärajätmine, sõnalõppude valesti lugemine, vältevead ja ka sõna täielikud moonutamised. Valesti loetud sõna või lause moonutab mõtet. Näiteks sõltub just sõnalõpust sõna või isegi lause tähendus. On ju oluline, kas lugeda ei näe prillideTA või prillideGA. Osa õpilasi suudab küll teksti üsna soravalt ja õigesti lugeda, kuid ei saa aru loetu sisust. Sellisel juhul on raske vastata küsimustele või jutustada teksti ümber, samuti teha loetu põhjal järeldusi. Sageli on õpiraskused mitmes õppeaines põhjustatud just sellest, et laps ei saa aru tekstide sisust. Näiteks võib ta osata küll arvutada, kuid jääb hätta tekstülesannete lahendamisega, kuna teksti mõistmine on raskendatud.
•• Kirjutamisraskusega õpilaste kõige tõsisem probleem on see, et laps ei oska kirjutamisel valida ühe- või kahekordset, nõrka või tugevat tähte. Eriti raske on sulghäälikute (g, b, d, k, p, t) õigekiri. Kui laps on kirjutanud sõna valesti, ei oska ta viga ise leida ega parandada. Näiteks kirjutades lause „Mäni all oli sata tilukest käppi” loeb laps seda: „Männi all oli sada tillukest käbi”.
•• See, kui kaua peab laps koolilogopeedi juures käima, oleneb lapse eripärast, tema raskuse spetsiifikast ja ulatusest. Mõni laps saab abi lühikese aja jooksul, teine vajab tuge põhikooli lõpuni. Järjepidevat logopeedilist abi saanud õpilast võib põhikooli emakeeleeksamil hinnata leebemalt vastavalt kooli hindamisjuhendile. Ka III ja VI klassi emakeele riiklike tasemetööde hindamisel arvestatakse seda, et laps käib logopeedi juures. Kui õpilase õpiraskused on väga tõsised, algatab logopeed vajaduse korral individuaalse arendus- või õppekava koostamise.
