1.aprill. Peaks vist mõne lolli nalja viskama?
Aga tegelikult tahtsin hoopis öelda, et üritan liikuda siin blogis lihtsuse ja lakoonilisuse suunas. Kas just luule vormis päevik, nagu Õnnepalul, kuid mõtteliselt midagi sellist. Ükskõik palju sa sõnu kasutad, aga ikka ei suuda ju kõike väljendada. Raske on olla nii lühike ja lööv kui ka pikk ja lööv.:) Olla päev nagu haiku. Vähemalt nii tihti kui see võimalikuks osutub. Kuna kirjutasin hiljuti essee huumorist teeninduses, siis nali on mind hetkel allaneelanud. Ujun naljakala kõhus ja välja ei pääse. Valgust ka kuskilt ei paista. Ikka käsikaudu... Päevalt ootan ma päris palju. Ikka veel.;)
