Täna käisime siis lõppude lõppude lõpuks jääteed nuusutamas. Ilm oli lausa loodusimetleja märtsiparadiis. Haapsalu-Noarootsi jäätee on 3,5 kilomeetrine, seega ,,alustamiseks,, täpselt paras. Jäätee algas Haapsalust Suur-Mere tänava lõpust ja lõppes Noarootsis Österby sadamas. Peatusi tegime oma lemmikpaigas Padise kloostri juures. Kogu Eestimaa oli pidulik ja valimiste tõttu sinimustvalgetes lippudes. Maa lumine nagu kiilaspea mõne kõrrekarvaga. Teed olid üsna jäised ja lumised ning meenutasid hõbehelkides hinnalisi ehtesalle. Suuremad teed olid muidugi juba lahti, kuid metsade vahel ja soode-rabade vahelised võisid olla veel päris valged. Sõitsime mööda Vana-Haapsalu maanteed ja seal tuli küll kõike ette.
Üle soolase mere sõita oli päris vinge tunne. Valisime selle madalama kiiruse, sai paremini jälgida ja pildistada, sest peatuda ju ei tohtinud. Õhtune päikeseloojang andis loodusele ja eriti taevale ja puudele müstilised värvid. Täpsed samad värvigammad, mida eile Anu juures siidisalle maalides kasutasime. Eri värvi lillad ja soojad kuldsed telliskivipruunid. Oo, nautisin, nautisin!;)
Kui valimiste juurde maapeale allalaskuda, siis pole siin Eestis midagi uut ja huvitavat tulemas. Ainus loogiline põhjendus on see, et ikkagi enamusele praegune elu Eestis vägagi meeldib ja sobib. Õnn olgu meiega!
Samas lugesin vahepeal tiba põhjalikumalt Ameerika Suure Depressiooni päevade F.D. Roosevelti kriisiaegset programmi nimega ,,Uus kurss,, ehk ,,New Deal“. Roosevelt on president, keda ainsana on neli korda Ameerika ajaloos tagasivalitud. Oma suurte muudatustega tõi ta Ameerika majanduskriisist välja. Tänu sellele taastus pangandus. Järgmine probleem oli suur töötus. Selle vastu alustas ta üleriiklikke töötalguid. See toetas ülivaeseid peresid ja andis lootust helgemale tulevikule. Järgmine samm oli riiklike laenude andmine olulistele firmadele (raudteed, majandusasutused, avalikud asutused). Teda sõimati tema tegude pärast küll sotsialistiks, küll kommunistiks, kuid ta polnud ometi kumbagi.
Sellest perioodist ka John Steinbecki"Vihakobarad".
Seega olen ma taas nägemas seda või veendumas selles, et kriisid võimaldavad valitsustel teha üsna erinevaid valikuid, et riigi elu ja oma rahva elu parandada. Ja näen ka seda, et selles pole midagi absoluutset, et näiteks ainult Ansipi tee on õige ja ainult reformi lubadused reaalsed ja mõistlikud. Nagu näiteks praegused valimistulemused kinnitavad. Ilmselt on siin tegu ka sellega, et vaesemad eestlased ei taha, ega suudagi piisavalt oma õiguste eest võidelda ja ilmselt sellepärast nad siis vaesed ongi. Edukatele inimestele pakub reform otseselt nende huvide kaitset ja loogiline on, et nemad siis eelkõige neid hääletavad. Aga maailmapraktikaid on ikkagi üsna erinevaid.
Jäätee üle soolase vee viis mõtted tõe ja vale teemadele. Päikese ja jää külmuse konfliktile. Kõiges on oma näivus, oma head ja halvad küljed, kõigest on kõige tähtsam tasakaal. Loodetavasti viib jäätee meid, eestlasi, ka valimiste kaudu ühelt kaldalt teisele ja me ei upu soolasesse merre, kus
liiga paljud äraupuvad.
