Eile siis lõpetasin oma Toidupanga tööd. Sain 16 vastust ja olen väga rahul. Töö nõudis ju 15. TÄNAN KÕIKI KÕIKI, kes vaevusid kaasa mõtlema ja mulle vastasid!
Nagu ikka vastasid just need, kellest ma seda kõige vähem ootasin. Toidupanga tiimist vastas samuti kaks inimest, kes asja seestpoolt näevad. Asi seegi.
Kuna heategevus tundub kõige huvitavam küsimus, siis panen selle vastused ka siia blogisse üles.
Kokkuvõtteid pole veel teha jõudnud, kuid selge on see, et sõna heategevus tähendab soovi teha isetult head. Ja nii lihtne see ongi. Iseasi, et kui suurele grupile siis head tehakse ja kui palju keegi midagi tahab vastu saada- uusi teadmisi, emotsioone, mingit nodi (mingil kujul ju ikka) või lihtsalt head tunnet. Ja loomulikult on küsimus ka ajas, et kas ja kui palju saab ja suudab selle jaoks aega võtta või viitsib, sest kellel meist ausalt öeldes seda va aega ikka nüüd liigselt ülearu on.
.......................................
Mida saaks teha veel või paremini heategevuses?
Ehk veelgi enam selgitada, kellele läheb saadav tulu ja hiljem näidata, mida selle eest on saadud või tehtud. Tegevus peaks olema võimalikult nähtav.
Heategevus võib olla suunatud ka mõnele üksikule konkreetsele inimesele,kui sa täpselt tead,mida ta vajab. Ebamääraselt annetades võõrale inimesele on keerukam,kuna sa ei tea,kas see mida sa talle annetasid (välja arvatud raha) oli talle kõige vajalikum.
Eks ikka teavitada ja muuta heategevus ühiskonna osaks nagu EU vanades riikides. Kaasata ettevõtjaid jne.
Kujundada avalikku arvamust stiilis – heategevus on osa elunormist. Soodustada veelgi annetusi jm heategevust maksuvabastustega. Suunata makse a la ”1% seadus”, mis mõnedes riikides toimib.
Kaasata rohkem noori? Ja miks mitte ka aktiivseid pensionäre, kel aega palju.
Nagu juba eespool kirjutasin: kõik algab inimeste peast, teadvusest. Sinna tulekski abi suunata, mitte vaid materiaalsele, mis ikka ja jälle otsa
saab.
Kaasata enam inimesi.
Võib-olla rohkem reklaamida, et on võimalus tegeleda selliste asjadega.
Viia teadmine sellest ka koolidesse ja töökohtadesse nii nagu nt USAs. Koolides on üks kindel päev nädalas, mil lapsed/töötajad viivad midagi kooli kaasa, mis pannakse abivajajate korvi ja toimetatakse toidupanka.
Täpsemalt uurida, mis abi on inimestel tegelikult vaja.
Rohkem võiks olla koostööd erinevate firmade vahel.
Tihti inimesed annavad raha pärast mingi õnnetus või kriis (Haapsalu Lastekodu). Parem oleks kui inimesed annavad toetust terve aasta. Tihti lapsed saavad palju toetust (Lastehaiglad),aga vanurid, puuetega, sõltlased ja teised mitte. Paljud heategevusorganisatsioonid elavad läbi "projektide" aga stabiilsust ja jäktusuutlikkust pole. Niimoodi on raske töötada.
Võibolla rohkem julgustada inimesi osalema ja rohkem teavitama erinevatest võimalustest.
REKLAAMI PEAKS OLEMA ROHKEM, ET PUUDUSTKANNATAJAD "ULE"ULDSE TEAKSID, ET SELLINE ASI OLEMAS ON.
Heategevus on tore, aga kui me räägime rahast, siis praegu kasutaks hoopis vähemalt pool selle rahast mõne uue suurema ettevõtte loomiseks, kus inimesd tööd saavad, sellist tööd, mis väärtusi loob ja ise võivad omale süüa osta. Inimväärikus tuleb tagastada läbi võimaluse tööd teha ja raha teenida. Vähemalt seni, kuni kehtib raha.
Ausalt öeldes ei oskagi siin midagi õpetada. Sest kui ise selle protsessi sees ei ole, siis ka ei tea selle kitsaskohti. Ja kuskilt kaugelt, asjas teadmata, pole mõtet eriti targutada. Aga siiski. Heategevuskampaaniate korras olen paaril korral viinud riideid Kaubamaja kogumispunkti (uuskasutuskeskus), samamoodi võiks ju näiteks Toidupank koguda inimestelt hoidiseid. Kindlasti tehakse neid rohkem, kui kodudes ise tarbitakse. Miks siis ei võik enda keedetud moosi, mahla või kurgipurki Toidupanga kaudu mõnele puudust kannatavale perele saata. Ma arvan, et rõõm sellest oleks mõlemapoolne.
- Tuleb täpselt uurida - kes vajavad abi ja kuidas oleks kõige parem abistada.
- Hea idee tuleb ka täide viia.
- Heategevus peab head tegema eelkõige abivajajatele.
- Heategevus on delikaatne teema. Mõnikord on heategijal parem on tegu maha vaikida ja nii abivajajat säästa.
Mida õpetab Toidupanga tegevus sinule?
Õpetab enam tähelepanu pöörama oma kaaslastele, inimestele enda ümber.
Toidupanga tegevus on vajalik,et aidata kehvemal järjel inimesi.
Et inimesed vajavad abi igal ajal, nii majanduslanguse kui ka tavalistel perioodidel.
Sihtrümhmi on palju: üliõpilased, lasterikkad pered, kodutud, puuetega inimesed, vaesuses olevad madalapalgalised, töötud jne.
Paneb pisut mõtlema.
Ei tea.
Ühisvastutust.
Usun, et testest hoolimist.
Abivajajaid on ja hea, et leidub ka abi jagajaid!
Uued head ideed on teretulnud.
Säästlikkust, toidu otstarbekamat käsitlust.
Eestis on väga palju vaesust ja sotsiaalprobleeme.
Küllap on võimalik tõesti organiseerida abi vajajatele.
EI OSKA VASTATA
Pole sellele mõelnud. ma tean et toitu toodetakse rohkem, kui me tarbime ja oleks normaalne kogu planeedi ulatuses kõigile jagada, mitte üölejääke hävitada.
Hulga inimeste pisikese abiga saab suuri asju ära teha. Hoolivus.
Kas ta midagi õpetab?? On lihtsalt ütlemata hea meel, et keegi on võtnud sellise asja vedada. See on äärmiselt vajalik.
Arvan, et siin on ka näide sellest, et keegi, kes on tulnud väljastpoolt Eestit - on selle kitsaskoha ära näinud ja võtnud nõuks aidata.
Võibolla õpetabki seda - et mõned asjad paistavad kaugemale või eemalseisjale paremini kätte. Ja teiseks - vigu näevad paljud, kuid vigadegega võitlevad vähesed.
Ettevõtlikust ja tegutsemisjulgust on vaja.
