Külalistel külas ehk uksed kinni-uksed lahti.
Nädalalõppu täitsid mitu heast energiast laetud kummalist uusaastakülastust. Riina juures oli huvitav see, et samas majas olin aastate eest viibinud ühe oma mehe kunagise vanemapoolse armukese-venelanna juubelil, siis kui ta oli veel tema kunagise kolleegi naine ja kolleeg oli ise ka veel elus. Ka Riina elu tundus emotsionaalselt väga kirev ja kontrastne olevat.Tõsine vallatu tüdruk. Selline märkamatult saatuslik naine.
Keerulised suhted varalahkunud mehe esimese naisega jms.Nagu õudusfilmist. Kohe mitme elumehe vaimud lendlesid me kohal ja ümber!
Nii võiks öelda, et see oli nagu üks tõeline ,,kummitusmajas,,käik.Muidugi tegime ka TARO-t ja vaatasime mis uuel aastal varuks...
Veel järgmisel päevalgi oli pea veinist haige, kuid marjakook ja pähklimaius maitsesid imehead!
Ja kingituseks armastuseroosa küünal.;)
PS.Loodan, et meie väike jõulukaktus õnnistab omal kombel su tube ja toob sinna uue hingamise!
Külaskäik ammuse matkasemu Külli juurde sisaldas toredat Gruusia piltide ja Dolores Hoffmani vitraazide
vaatamist. Muljeid ja seiklusi Gruusias koos ,,meie ja Mikheil Saakašviliga,,. Aga see oli tõesti midagi, mida mäletada.
Küllil oli hea seenesalat ja piparmündi-ibiskuse tee.
Mõnusad muljed Kieli jõululaadalt, ehk ühest edukast hõõgveinimüügist. Ja kingiks sain ma saksa purpurpunased pajakindad, millega häid eesti kakukesi küpsetada.
Oh aga jah, kallid sõbrad. Olime nagu omas elemendis...
Külli on turvaline nagu minevik ja soe ning kodune nagu kadunud Emake.
Või maapealelaskunud ingel. Teine mu väikese tütrekese kõrval.:)
