Kena õhtu, poolenisti juba teretulemast öö!
Pean endale taaskord meenutama, et võta rahulikult ja ära põe ei seepärast, et hetkel kõlbad sa ainult lumekoristajaks, ega ka mitte selle üle, et sul on tujukast juhmardist ülalpidaja leivaisa, kellega ülepäeviti võib isegi rahul olla. Näiteks täna õnnestus isegi
osta pesuloputusvahendit, WC puhastusvahendit ja muud elementaarset. Kuigi tegelikult on muidugi kodumajanduslikult õigus, et tuleb pöörduda tagasi äädika ja sooda võluvägede juurde.
Eneserahustuseks võib öelda ka seda, et alustasin tööd juba koolikõrvalt suviti 14- aastasena ja tegin ka kahekümneselt tihti mitut töökohta korraga, seega teatav rügamise norm on juba täidetud ka, kokku ikkagi juba 32 aastat pidevat tööstaazi.
Tehke järele!
Mul on õnnestunud saada oma unistuste töö- ajakirjandus- kaugtööna, olen katsetanud reaalis vähemalt ligi viis aastat väiksema iseseisva üksuse juhi tööd( maksimaalselt ühe alluvaga), mis on ka tähelepanuväärne, arvestades, et hingelt olen ma klienditeenindajaks loodud, küll võimalusel ja ideaalis oma perefirmas, näiteks oma poes. Palju unistusi on realiseerunud, kuid ettevõtlust olen seni liiga vähe teinud. Vaid kunagi ammu lühikest aega kirjutav FIE.
Minu hetkeunistuseks on realiseerida suvel ära eelmisel suvel seljahädade tõttu tegemata jäänud matkareis. On kaks valikut: Türgi üksi või Lapimaa Liisukesega, tagavaraks veel ka Krimm, aga see nagu väga ei kutsu. See on teema, kust ma alati jõudu ja positiivseid emotsioone saan, eranditult! Nii, et väga halvasti veel ei ole, on mälestused, on unistused ja isegi mõned lootused.
Homme on selle nädala viimane sessi päev. Seega igavuses ei saa ka aega süüdistada.
Tegelikult võiks isegi peaaegu õnne silmaiiril näha... kui rohkem kujutlusvõimet oleks. Kujutlusvõimet asendavad ilusad unenäod!
