Ehk jõulud Toompeal...
Kuigi ma tõesti ei teadnud mida sellelt kontserdilt oodata, toetusin vaid alati hea muusikamaitsega Corelli kontserdite korraldajate südametunnistusele ja üllatus tuli missugune. Milline muusika, milline kaunis kõlapilt, milline mõnus Bach, südamlik oboe ja milline saal esinemiskohana.:) Vaid kõige esinduslikum Kadrioru saal võiks sellega võistelda. ;)
Esimene mulje oli kuhugi Viini või Dresdenisse. Ja sealsetesse luksuslikesse saalidesse. Uste hinnalist puitu kaunistasid ülikute pead ja milline imeline nikerdustega puitlagi! Arvukad suured peeglid püüdsid endasse kristallühtrite sära ning peegeldasid neid lõputult endasse korrutades kolm lühtrit peegliavarustes sajaga.
Kui silmad sulgeda, siis meenutasid vibrafon-(metallklahvidega) ja kaks marimbat (puidust klahvidega) kas Arsise kellade ansamblit, klavessiini või koguni orelit. Oboe kurblik-kuninglik heli, aga andis täielikult viiuli mõõdu välja. Kujutlesin oboehelisid kui baleriine tantsivat läbi lae langevatel kristallist lumeräitsakatel...
Ja Bach oli täiesti Bach! Isegi Ave- Maria kandis välja.
Saalis tantsisid hingedena omaaegsed sahisevates sulgedes daamid... Ja imekaunid olendid seintel liigutasid sabasulgi ja tiibu tõstes su hinge suure muusika ebamaistesse kõrgustesse.
Kui keegi kunagi veel kahtleb, kas minna ,,Paukenfesti,, kuulama, siis soovitan soojalt, iseäranis veel koos oboevirtuoosi Riivo Kallasmaaga.
Muusika kõlas veel hulk aega kõrvus, peale hangedekeskele jõudmist. Sellesse ebamaisesse talve...:)
Sirjele südamlikud tänud imekauni pärlitest käevõru ja jõulukaktuse eest! Sa oled ikka üks fantastiline inimene ja ilmselt just seepärast said just sina minuga selle imelise kontserdielamuse.
................................
Ansambli ,,Paukenfest,, tuumiku moodustavad Vambola Krigul ja Anto Õnnis ning asutamiskohaks peetakse 2000. aasta festivali “Pauken”.
Advendikontsertidel saab nautida tuntud klassikateoseid täiesti uudses võtmes, lava on täidetud väga erinevate löökpillidega, nende hulgas ka vibrafon ja marimba. Orkestri partituur barokiaja oboekontsertides kõlab erinevate põnevate pillide esituses. Bachi klaverimuusika raudvarasse kuuluvad “Hästi tempereeritud klaveri” prelüüdid ja fuugad, samuti tuntud jõululood PaukenfEsti arranžeeringutes ja virtuoosses esituses pakuvad ka visuaalselt haaravat vaatemängu.
Festival toob tänapäeva inimesteni kaasaja muusikute vahendusel kaugete aegade värvi ja meeleolu, nagu vanameistrid seda muusikat oma elu ajal kirikutes ja lossides kuulda võisid.
Elamu Kohtu t. 6
Maa-aadli esinduslik linnapalee. Ehitas 1865-68 a. krahv E. v. Ungern-Sternberg krundi põhjaküljel varem ridamisi paiknenud väikese lagunenud elamu, kõrtsi ja kõrvalhoonete asemele. Arh. M. Gropiuse meelislaadis on müürides kasutatud paekivi koos tellisega. Peasissepääs kolme kõrgesse ümarkaaravasse paigutatud ning geomeetriliste ja plastiliste vormidega liigendatud tiibustega on eriti paraadne. Fassaade lõpetab jõuline balustraad risaliitidelt tõusvate ainulaadsete saledate azhuurselt lõpetatud tornikestega. Üldlahendus, eriti aga interjöörikujundus lähtub itaalia renessanssarhitektuurist.
Maja keskel on I korrusel avar rikkaliku kujundusega vestibüül (tugevad komposiitkapiteelidega pilastrid, plastilised figuurid, vormikad allegooriad uksepealsetes lünettides, lopsakad stukkvanikud, pärjad jm. laekarniisil); selle taga suur saal samas laadis seinakujunduse, peeglite ning tihedekoorse kassettlae ja musta marmorkaminaga.
Rikkalik kujundus on säilinud ka saali ja vestibüüliga külgnevates lõunapoolsetes ruumides. Ülakorruse algne plaanilahendus on muudetud 20. sajandil keskkoridori ja algsete ruumide tükeldamisega ning uue kivitrepi rajamisega (arh. E. Bernhard, N. Thamm jun., O. Grohmann jt.). Muudetud on ka sokli- ja keldrikorruse algset lahendust. Peatrepil on kaks sepistuulelippu, ühel on daatum 1666 ja initsiaalid HZM (Hermann zur Mühlen, ilmselt tema majast Vene t.).
Aastatel 1911-47 asus majas Eesti Provintsiaalmuuseum. Maja kasutab Eesti TA Presiidium.
Marta Männisalu
