Sel pole küll vahet, kuid ärkasin täna taas korralikult keskmise jala ja seljavaluga. Võtsin mingi vahega kaks dicklofenakki ja lyrika ja panin ka salvi kõikjale, kuid valud taganevad väga visalt ning nõuab ülisuurt vaimujõudu, et kuhugi välja minna(linna ja asju ajama) ja neid mitte kuulata... Samas kui üks arst keelas mul praegu üldse käimise ära.
Mõtlesin eile sellele, et kõik on kinni mingis ,,näiva püsivuse illusioonis,, mida inimene niiväga igatseb, aga mida elus tegelikult pole kunagi võimalik saavutada.
Illusiooni ja näivust küll, aga tõelist püsivust mitte. Kõik on koguaeg mingis tuntavas võnkumises, muutumises ja liikumises. Inimsuhted, elu, arengud, nii ka minu tervis.
Vahepeal saab hästi magada ja ka rohkem liikuda ja isegi elust rõõmu tunda, siis on jälle vanad valud tagasi, nii või teisiti ja ma olen nende ohver.
Sõbrake rääkis minu muredest sensitiiviga veel ise ka, hirmus hooliv temast. Tegelikult olen vahepeal mina ka rääkinud. Ja on lubatud veel vaadata... Kui need rääkimised ja vaatamised ikka ka viljakannaksid!
Ja Katrin viis täna Liisa balletitundi, tänud talle siia ja sinnapoolsusse!
Nii palju soojust mu ümber muide praegu. Nagu Ema Theresa pilgus...
Eile oli jälle issil väga stressav päev, viis tähtsat ülesannet üksteise otsa- justkui oleks ta tööl asendamatu ja ta oli meiega väga kuri. Vaatasin, et ta on endale liiga suure koorma selga ladunud, selle majaehitusega ja omadega üsna ,,läbipõlemise,, ääre peal. Tegelikult vajaks hoopis tema antidepressanti, mitte mina. Ehkki mina nende suuremate valudega vajan ikka ka. Igaks juhuks kindluse mõttes.;)
Täna sain Anult hooldustöö õppematerjalid. Seal tuleb ka mitu esseed teha.Pean anatoomias hakkama elundkondi õppima jms. elulist!!!
,,Efiskos,, vaatan vanu ja ürgvanu ringvaatefilme ja Indrekut ja Üheksavägiseid. Teen ka ühe korraliku filmibibliograafia varsti ära.
Mul ikka sama mantra: päev korraga!
