Eile siis suur Haapsalu tuur Tättet, Matveret ja ,,Udupasunat,, kuulama. Kuna Pirital ma möödunud aastal juba käisin ja sel aastal olid mitu nädalat varem need piletid väljamüüdud, siis otsustasin Haapsalu kasuks, kus ma varem pole käinud. Reisi algust saatsid mõttetud rahatülid mehega, kuid lõpuks ta sõnni süda taltus ja rahunes. Reisiseltskonda kuulus veel minu Päikseke ja samuti sõbranna Reet.
Esimene sihtmärk oli meil mehe vanatädi Maret, kellel on mõisa välimusega eestiaegne villa Vasalemmas ja keda me polnud juba kümme aastat näinud. Täpsustasime külapoes pildi järgi asukoha ära ja olimegi kohal. Minu lemmiktädist kunagine kolleeg oli isegi trepil ja juttu jätkus muidugi kauemaks! Mõnus Päike tuli samuti välja.
Edasi peatusime me Padise kloostris, kus Reet polnud veel kunagi seeskäinud. Seal sai siis taas tippuronitud ja ajalugu ettekujutatud. Järgmine sihtmärk oli meil Paralepa rand. Ka seal vedas väga- meri lahesopis oli soe ja Liisu sai ka liumäest merre liuelda. Ei olekski arvanud, et sel suvel veel nii lahedat mereujumist saab.
Ja juba oligi kell 20.00 (algus 21.00), massid hoovasid Haapsalu linnusemüüride vahelt sisse. Pidime meiegi minema. Tekid ja lambanahad maha ja ettevalmistusi tegema. WC saba oli omaette seiklus. Mina käisin ka muusikat valimas. Lisaks TULEMISELE, mis mul juba olemas, ostsin veel ka VANA KUUE ära koos DVD-ga,noorepõlveseadetega MAJAKAVAHI ARMUHÜÜU ning kõige naelaks veel Matvere KÜMME MERELAULU Tallinna Kammerorkestriga.
Leidsin ka mõned uued head laulud, nagu prantsuspärase (sanssooniliku)seadega: Kui mustavad udud...
Kontsert ise oli selline- meeletud pääsukeste lennud taevas ja inimestehordid kontserdil-lossipark oli paksult rahvast täis. Tätte ise nii palju kui lubas ei laulnudki, aga ta oli koguaeg kohal kui kõik teised tema laule laulsid. Koikson ja Matvere esinesid eriti võimsalt ja unustamatult. Ja muidugi millised uued vahvad seaded! Udupasun jäi natuke seekord tagaplaanile (kahjuks), kuid muidugi oli tunda, et kõik olid tulnud muusikule austust avaldama ja Tättet-Matveret ümbermaailmareisile saatma. Meeleolu oli väga südamlik ja lummav. Ka Liisuke pidas kontserdi ilusasti vastu. Õnneks saime mõnusalt istuda ja keegi meie ees ei seisnud. Osa rahavast seisis, aga taas terve kontserdi püsti.
Koduteel kuulasime kordamööda kõik plaadid ära ja tantsisime tontlikus Padise kloostris, mis oli pimedas mõnusalt valgustatud. Taevas kirju tähtedevöö. Kokku kuulasime vähemalt kuus tundi Tättet. Magasin täna lõunani, kuid olen Tättest purjus, ikka veel!
