Ehk ma ei saa enam üldse aru, mis toimub. Täna pidin kahel korral komplimentidest ja positiivsest infotulvast pikalikukkuma. Ei saa isegi aru, mis tähtede seis see minu jaoks siis korraga praegu käes on.???
Üks Hiina vanasõna ütleb: „Elagu sa huvitavatel aegadel.“ Või oli see hoopis needus… Praegu nähtavasti ongi need „huvitavad ajad“.
Igatahes on nüüd nii, et mul on olemas üks enam-vähem unistuste töökoht. Lisaks sellele käisin täna sotsiaaltöö erialale sisseastumas. Inimesed olid superarmsad kõik, nagu oleks hingesugulaste ordusse astunud.
Aga massid olid ka- üle 200 soovija 20-le riigieelarvelisele kohale. Meie viisikus, kes korraga sisse läksid, olid kõik tugevad isiksused ja väga sümpaatsed tegijad. Üks oli isegi meesterahvas...:) Ja mingil imelikul kombel nägi üks meie hulgast, et mina olin ainsana meist plussi saanud. Võtsin muidu asja üsna rahulikult ja isegi ükskõikselt(vahepeal kaalusin isegi loobuda-käisin kodus kohvi joomas, sest suht unekas tuli kolmetunnisest ootamisest peale), kuid vestluskomisjoni uksetaga hakkasin sabistama. Rääkisin kõige viimasena, isegi sõnad läksid suus sassi, kuid jutt sai äraräägitud. Muidugi pole see veel lõplik info, kuid äärmiselt üllatav igatahes.
Pärast võtsin Liisu kaasa ja mees sõidutas meid Stroomi randa suplema ja lõõgastuma. Nüüd on mul siis korraga kaks tööpakkumist ja kaks huvitavat koolitusvõimalust: loodetavasti-vist-ilmselt.
Selja osas sain ka selgust!
Üks disk pidi olema katki ja see rõhubki närvijuurtele, eriti sellele ,,parempoolsele,,.
Suunati opile, kuid just nüüd on viimane, ehk ülim aeg sensitiivide poole pöörduda. Õnneks on valu suht minimaalne ja opile ma nüüd ,,huvitavatel aegadel,, ning veidras üllatuste tähesajus küll ei kiirusta.
