5. aug 2010

Selg, jalg ja kitseke...

Igaühes on peidus uinunud hiiglane.
Kui hiiglane virgub, hakkavad sündima imed. /Frederick Faust/
..................
Mõistsin, et igas elus peitub jumalik ilu. Kurvad ajad muudavad meid paremaks ja juhivad hea juurde, samal ajal kui helged ajad näitavad meile meie võimaluste kogu täiust ning pakuvad õnne, mida tuleb vääriliselt hinnata. Samuti mõistsin, et miski väga hea ega ka miski väga halb ei kesta kuigi kaua.
/ Robin Sharma,,Pühamees, surfar ja tegevjuht,,/
.................
Tegelikult nägin ma täna ilmutust.
Kitseke jalutas meie otsatu suurel krundil ja röhitses korra. Mõtlesin, et äkki naabrimees köhatas, aga oli hoopis uhke metskits merekohinas.
Proovisin paar päeva ilma valuvaigistiteta läbiajada, kuid eile hakkas jalg taas tunda andma ja nii läksin jälle valuvaigistile (dicloberl) üle.
Mul ei ole ikka veel julgust minna kallima sensitiivi juurde. Ehk õnnestub mõni teine tore ravitseja enne jutule võtta. Nädala pärast selgub ka tomograafi pildi tulemus. Selg on sealjuures talutavas seisus, et mitte öelda hea.
Usun siis ikka endiselt imedesse ja usaldan Robin Sharmat. Käin tema kõrval... Mis mul muud üle jääbki?!?;)