Täna oli siis selline päev. Käisin uues töökohas maad kuulamas. Pärast saime Aime ja Riinaga kokku ja nad tegid mulle vaimselt mitu head pikka paid. Hingel hakkas kohe palju soem ning kergem.
Ja ka see kui väike Liisu oma üliarmsate koolipapa prillidega emmele tõsiselt ning hästi hoolivalt silma vaatab ning sõnab, et ära kauaks jää, tule siis ruttu tagasi. Ja sõber helistab ja lubab homme kindlasti läbiastuda...
Tunnen end hetkel nagu linnuke tormituultes. Hoog kisub kuhugi kaasa ja ka tiivad kannavad, aga kuhu? Seda näitab taas homne päev.
