Eile käisime Tiinaga Kaarlis, oli viimane loeng Jumala aedadest teemal :Kuidas sünnib liturgiline laul? Jube huvitav oli, rääkis üks endine Vox Clamantise laulja; laulis meile Gregorjaani laule ja puha.
Muusikateaduste doktor värskelt. Arvo Pärdist oli ka päris palju juttu...
..............................................
Ansambel VOX CLAMANTIS on loodud 1996. aastal ja ühendab endas noori muusikuid, keda kõiki seob ühine huvi gregooriuse laulu vastu. Tihti laulab ansambel muusikat, mida peetakse Euroopa professionaalse muusikakultuuri aluseks selle kõige loomulikumas keskkonnas - liturgias, kuid samas antakse hulgaliselt ka kontserte nii Eestis kui ka välismaal. Märkima peaks ansambli kontserdireise Soome, Norrasse, Prantsusmaale, Belgiasse ja Liibanoni. Eraldi väärib esile tõstmist tihe koostöö Le Choeur Grégorien de Paris'ga (Pariisi Gregoriaani Koor), mis on viinud ühiste esinemisteni mitmes Euroopa riigis, aga ka Marokos. Aprillis 1998 lindistati Luxembourgis ühine CD. Ansambel Vox Clamantis on esinenud koos paljude rahvusvaheliselt tunnustatud organistidega nagu Jean Boyer, Werner Jacob, Jon Laukvik, Peter van Dijk, Edgar Krapp jt, samuti on antud kontserte ansambliga Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoori ning Tallinna Kammerorkestriga.
.............................
Ansambli algsesse koosseisu kuulusid Toivo Tulev, Eerik Jõks jne. Jõks meile rääkiski, Tulevit tunnen teisel kombel.
EILNE õhtu oli taas mitmeid meeldivaid ärkamisi täis!
Vanema tüdrukuga on olnud põnevaid vestlusi. Näitas mulle ühte oma elu-surma luuletust, mida ma kogemata Schakespeare sonetiks pidasin... (enne ta just luges neid siin), jumaldab Einsteini, tahab saada teadlaseks ja eriti füüsikuks. :))
Meenutasin, et mina vaimustusin selles vanuses eksistentsialistidest ja Albert Schweitzerist. Lugesin Albert Camu ,,Sisophose müüti,,.
Vahepeal sain veel hea mõtte oma vanemate tööjoonised KUMU muuseumile pakkuda,mis nad siin kodus tolmavad. Isa kuulus ka ametlikult Kunstnike Liitu. Eks siis näis. Peaks neist enne mõned paremad ka endale kopeerima, ehk läheb kuskile illustratsioonideks tarvis.
Poeg jookseb ikka vähiga võidu või õieti siis ajaga, sest Haigekassa saab tal käima aprilli lõpust ja siis saab ka tegutsema hakata. Aga lümfisõlmed on juba tunda ja see pole just asja juures eriti hea märk.
Mõtlen ikka Arvo Pärdile ja püüan temaga vaimset silda saavutada, teadagi miks!:)
Unenäod on endiselt ilusad!
